Taolised koolid tegutsesid enamasti kümme-kakskümmend aastat. 1870. a loodi kohaliku vallavalitsuse algatusel Kohila vallakool. Koolitööd alustati Urge mäel talumajas. Järgmisel aastal valmis koolimaja. Õpilasi käis koolis 15-30, vanuses 8-18 a.
19. sajandi teisel poolel oli Hageri kihelkonnas palju väikesi koole – Adila, Rabivere, Tohisoo, Salutaguse, Pahkla, Mäeküla, Sutlema. Aastatel 1910-1918 kandis Kohila kool Ministeeriumikooli nime. Urgemäe koolimajas oli kolm klassi 30-40 õpilasega. Neljas ja viies klass õppis vallamajas. 1918.-1923. aastal kandis kool Kõrgema Rahvakooli nime ja tegutses viieklassilisena. 1923. aastal alustati õppetööd Tohisoo mõisa härrastemajas. Kool reorganiseeriti 6-klassiliseks algkooliks.
Sõjajärgseil aastail (1947) alustati siinmail ka venekeelse õppetööga direktor Valter Hormi algatusel. 1952. a avati Raplas 7-klassiline vene kool ja V ning VI klass viidi sinna üle. Kohilasse jäid ainult algklassid. 1961. aastal, peale uue koolihoone valmimist, hakkas tööle 8-klassiline kool. 1977. aastast sai vene põhikoolist juba keskkool. Kõige suurem oli vene kooli õpilaste arv 1985. aastal, 413. Ajavahemikul 1977-1993. a on vene keskkooli lõpetanud 15 lendu 166 õpilasega. 2001. a otsustati Kohila Gümnaasiumi vene kool sulgeda õpilaste vähesuse tõttu.
1995. a sügisest nimetati meie kool ümber Kohila Gümnaasiumiks.