Kohila Gümnaasiumi 2014/2015. õppeaasta 1. klasside õpetajad

Kohila Gümnaasiumis avatakse 2014/2015. õppeaastal neli esimest klassi. Neist üks Hageri algklasside majas. Esimeste klassidega alustavad õpetajad Anu Rand, Aire Havakats, Janika Kibur ja Hageri algklassides Pille Särekanno. On saanud heaks traditsiooniks, et esimeste klasside õpetajad tutvustavad ennast valla lehe kaudu.

 Õpetaja Anu Rand on töötanud matemaatika õpetajana ja klassiõpetajana.

Olen sündinud Saaremaal. Oma haridusteed alustasin Kihelkonna 8. klassilises koolis, seejärel õppisin Kingissepa 1. Keskkoolis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis, kus omandasin algklasside õpetaja eriala. Esimesed tuleristsed noore õpetajana sain Kaiu Põhikoolis algklasside õpetajana. Olen töötanud Kaarma koolis matemaatika ja algklasside õpetajana. Alates 1990. aastast, kui Kuimetsa Algkool taasavati, töötan seal direktori ja õpetajana.

Võtan osa ühiskondlikust tegevusest. Juba mitmendat aastat tantsin Kuimetsa naisrahvatantsurühmas ,,Agnes”.

Olen MTÜ Kuimetsa Noored juhatuse liige. MTÜ toetab Kuimetsa noorte segarahvatantsurühma tegemisi. Suhtlen endiste õpilastega tihedalt tundes huvi nende käekäigu vastu.

Õpilased on kirjutanud minust nii: Õpetajana on Anu Rand nõudlik ja järjekindel, samas lõbus ja koostööaldis. Tunnid on huvitavad. Ta innustab õpilasi hea sõnaga. Alati käib kaasas huumor.

Tähtis oli ka see, et õpetaja Anu ei surunud ühtegi ideed maha, vaid aitas alati. Õpetaja Anu õpetas meid õppima.

 

Õpetaja Aire Havakats on Kohila Gümnaasiumis olen töötanud 10 aastat – 4 aastat huvijuhina ning 6 aastat õpetajana.

Ma arvan, et töötan parimas koolis – lastele pakutavad võimalused on mitmekülgsed, huvitavad ning arendavad. Kooli teevad heaks toredad õpilased, abivalmid lapsevanemad ning toetav ja kokkuhoidev personal. Minu põhitööks on olla klassiõpetaja, kuid väga meeldib  õpetada ka ajalugu ning inglise keelt.

Sel sügisel alustan teed uute 1. klassi õpilastega. Suure huvi ja põnevusega ootan  uusi tutvusi ja toredaid lapsi. Teadmiste ja oskuste arendamise kõrval proovin  õpilastele sisendada ka eneseusku, enesekindlust ning  arendada iseseisvat mõtlemist. Olen arvamusel, ning õpetan seda ka lastele, et iga arvamus on oluline ning et läbirääkimiste teel saavutab parimaid tulemusi. Arvan, et kõige olulisem on koolis teineteisemõistmine, hea läbisaamine ning teineteisega rääkimine. Kindlasti on see olulisemgi kui väga head hinded. Koolis on probleemid kerged tekkima, kuid omavahel asju arutades, üksteist ära kuulates on lahendusedki leitavad.

Õpetaja Janika Kibur on õpetajana  töötanud üle 25 aasta.  

Kohila Gümnaasiumis olen lastele uusi teadmisi andnud  11 aastat, millest esimesed seitse õpetasin Hageri klasside lapsi. Nii suures kollektiivis nagu Kohila gümnaasiumi pere, lõpetan oma esimest  algklasside ringi – annan praegused toredad lapsed teistele õpetajatele ja ootan põnevusega oma klassi  röömsameelseid,
 uutele teadmistele avatud ja uudishimulikke poisse-tüdrukuid.

Minu sooviks teadmiste ja oskuste vahendamise kõrval on tõsta laste eneseusku, avardada silmaringi, arendada loovust ja hoolimist, hoida laste silmis sära, kujundada heatahtlikkust ja hoolivust enda ja ümbritseva suhtes, kasvatada positiivse ellusuhtumisega ja vastutustundlikke koolijütse.

Üks olulisemaid teadmisi, millest olen ise lähtunud ja mida püüan ka lastele edasi anda, on see, et kõik minu teod ja mõtted mõjutavad mind ja ümbritsevat.  Kõik, mida ma teen rõõmu ja armastusega, on hästi tehtud. Väga oluliseks pean  lugupidamist teise inimese – nii endast vanema kui ka noorema vastu.

See kõik on võimalik, kui kodu ja kool sammuvad ühise eesmärgi nimel teineteisele toeks ja abiks olles.

Õpetajana töötades olen alati otsinud võimalusi teha asju uut moodi, efektiivsemalt ja huvitavamalt. Olen suuresti iseõppija, kuid rõõmuga võtan osa  väärt koolitustest  ja kuulan kolleegide nõuandeid.

Soovin, et  alates septembrikuust  tunneme koos rõõmu   igast väikesest asjast , mis meid targemaks teeb,  rahulolu pakub ja naeratuse näole toob, sest aastate pärast tagasi vaadates avastame, et need olid suured asjad meie tulevaseks eluks.

Õpetaja Pille Särekanno on Kohila Gümnaasiumiga seotud olnud kolmkümmend aastat – 11 õpilasena ja 19 õpetajana.

Pärast keskkooli lõpetamist omandasin Tallinna Ülikoolis algklasside õpetaja, hiljem klassiõpetaja ameti.

Õpetajana asusin Kohilas tööle 1989.aastal. Järgmisest õppeaastast alustan tööd Hageris. Lisaks igapäevasele õpetajatööle meeldib mulle lastega käia matkamas, teatris, koos korraldada klassiüritusi, pidusid. Sellised koos lastega korraldatud ühiskäimised-olemised aitavad kujundada sõbralikud, üksteisest hoolivad ja arvestavad ning enesekindlad lapsed. Oluline on siinjuures kindlasti kodu ja kooli vaheline mõistev koostöö. Sära silmades lastel, lastevanematel, õpetajatel – see on eeldus heaks tööks.

Algklassiõpetajad käisid õppimas

22. novembril istusid Kohila algklasside õpetajad koos kolleegidega maakonna erinevatest koolidest bussi, et sõita Rakverre. Kohtuti Virumaa klassiõpetajate  esindajatega.  Kolleegid jagasid kogemusi ja tutvustasid tegevusi, mida üheskoos maakonna koolidega ette võetakse. Jagati ka näpunäiteid, kuidas saada neile tegemistele rahastusi.  Kasutasime ka võimalust piiluda klassiruumidesse ja suurt huvi pakkussid õpetajatele laste käsitöö ja kunstinäitused.

Järgnevalt käisime Politseimuuseumis. Kõik, mida nende kodulehelt lugeda saab on tõsi ja veel paremgi. Noore giidi juhtimisel vaadati nii rahapesu, narkoäri, vanglatrellide jt ruumide ustest sisse.  Soovijad said võtta iseendalt näpujälgi ning pildistada end kui kriminaali. Julgemad mahutasid end ka vangikongi. Meile tutvustati ka programme, millel õpilastega osaleda tasuks. Oli väga põnev seiklus. Kahju, et aega nappis. Tore olnuks ka tänavatel kiirust mõõta.

Õhtu lõpetuseks toimus külaskäik Rakvere teatrisse.  Igaühel oli võimalus valida kahe etenduse vahel. Suures saalis etendus komöödia „Armastus tööpostil“ ning väikeses saalis kahe-mehe-tükk „Leping“, milles tegid suurepärased rollid Märt Avandi ja Volli Käro. 

Rapla maakonna algklasside tegemistest möödunud õppeaastal

On aastatepikkune traditsioon võtta üksteiselt mõõtu läbi erinevate konkursside, võistluste ja olümpiaadide. Raplamaa algklassides on kombeks korraldada 1. kooliastmele mälumänge. Võistlusi on kaks. Üks esimesel, teine teisel poolaastal. Võistkond koosneb esimese, teise ja kolmanda klassi õpilasest. Seekord olid tublimad võistkonnad Valgu PK-st, Kohila G-st ja Rapla ÜG-st. 

1. koolistmele on korraldatud juba aastaid ka õpioskuste olümpiaade. Sel aastal valmistasid küsimusi ette  Varbola, Kohila, Vana-Vigala ja Kabala õpetajad.  Päeva korraldas Rapla ÜG. Aitäh kõigile osapooltele! Parimad 1. klasside arvestuses olid Laura Schotter (õp K. Riidak) ja Helen Haljasorg (õp M. Tiidrus) Kohilast, Lydia Helene Teder (õp I. Lehtmets) RÜG-st. Teiste klasside arvestuse olid kolm esimest võrdse punktisummaga Kaisa Paeorg ja Martten Põhjala õp P. Pregel) RVG-st ja Patrik Tamm ( õp M. Sepp) Järvakandist. Kolmandate klasside parimad olid Grete Urm ja Hannah Volkov (õp J. Kibur) Kohilast ning Getter Iris Näkk (õp E. Meius) RVG-st.                                               

Ka 4. klasside õpilastele korraldame me erinevaid tegevusi ja konkursse. Esimesel poolaastal on traditsiooniks kokku tulla mälumänguks. Võistluste võitjateks Märjamaa G, Rapla VG ja Valtu PK. Punktitabelisse sattunud vea tõttu oleks pidanud esikolmikusse kuuluma Alu LAK. Siinkohal edastan korraldajate vabandused Alu LAK-i võistkonnale.

Juba kolm aastat järgemööda on 4. klasside õpilased oodatud folklooripäevale. Sel aastal korraldasid päeva Märjamaa õpetajad. Lastele ja õpetajatele päev meeldis. Näib, et ka korraldajad ise jäid igati rahule, sest ka järgmisel aastal on nad valmis folklooripäeva tegemised enda õlule võtma. Aitäh teile!

Emakeelenädalat tähistame traditsiooniliselt eesti keele olümpiaadiga. Päeva korraldamine ja töölehtede ettevalmistus jäid Rapla Ühisgümnaasiumi õpetajate teha. Parimateks emakeeletundjateks osutusid Maria Eliisa Metsis ja Andres Petjärv (õp S. Kaerama) Märjamaalt ning Tuudur Tilk (õp M. Maasoo) Alust.

Ka õpetajad said kooliaasta jooksul ennast täiendada ja kogemusi vahetada. Saadi kokku töökoosolekuteks ja enesetäienduseks. Novembris sõitsime Mulgimaale. Külastasime Heimtali PK-i, mis asub ajaloolises ja kaunis mõisahoones. Vaimu turgutuseks külastasime Viljandi „Ugala“ etendust „Ukuaru“. Kevadel sõitsime aga Tartumaale osa saama õuesõppest. Meie võrratu reisijuhi ja giid Pille abiga täiendasime teadmisi nii ajaloo kui looduse vallas. Kui talvel saame juhtida oma klasse, siis sellel reisil sai iga soovija kätt proovida parve juhtimisel. Külastasime ka Emajõe–Suursoo looduskeskust. Loodetavasti oli koolitusreis ka lõõgastust pakkuv.

Soovin kõigile õpetajatele mõnusat suvepuhkust! Kohtumiseni sügisel!

Margit Aru, Raplamaa algklasside ainekomisjoni juht

Kadrilaat ja õpetajate tore päev

22. novembril pidasid algklassid juba traditsiooniks saanud kadrilaata. Kooli aulas käis elav kauplemine, kus mõnigi müüja oma kaubast juba esimestel minutitel vabanes. Müüdi nii suupäraseid küpsetisi, maiustusi kui ka omavalmistatud ehteid. Laat oli avatud kolmel vahetunnil. Külastajate hulgas oli nii õpilasi, õpetajaid kui ka lapsevanemaid. Aitäh päeva organiseerinud õpetajatele ning ettevalmistustes osalenud lapsevanematele. 
Ka algklasside õpetajad kinkisid endale toreda päeva. Kohe peale tunde starditi koos teiste maakonna õpetajatega Mulgimaale. Külastati imeilusas mõisakompleksis asuvat Heimtali põhikooli ja nende imepärast spordihoonet. Ekskursioon oli nii õpetlik kui silmailu pakkuv. Ringkäiku juhatas kooli direktor Eero Metsvahi, kes lisaks kooli tänapäevale tutvustas ka hoonete ajalugu. Õhtu lõpetuseks sõideti Viljandi “Ugalasse” vaatama etendust “Ukuaru”.


Margit Aru

Kohila koolis räägiti Eesti Vabariigist ja tunnustati väärtuste loojaid

Kohila gümnaasium andis 22. veebruaril Eesti Vabariigi 94. sünnipäeva tähistaval aktusel üle kolm teenetemedalit. Seekordsed autasustatud olid Kohila gümnaasiumi haldusdirektor Kalmer Vilepill, abiturient Rait-Riivo Laane ja kooli vilistlane Endla Lõhkivi.

Vabariigi sünnipäeva aktuse kõne pidas Kaitseliidu Rapla Maleva juhatuse liige, Rapla maleva lahingukompanii ülem leitnant Villu Õun. Ta rääkis õpilastele Eesti Vabariigi algusest ja riigi keerulistest aegadest, kaitseliidust ja tema rollist Eesti Vabariigis, Kaitseliidu Rapla Malevast ja kaitseliitlastest. Meeldivalt esitatud, köitvas ja emotsionaalselt siiras kõnes rääkis kaitseliitlane Villu Õun noortele oma riigi ja perekonna tähtsusest, väärtushinnangutest ja vabatahtlikust tegevusest riigi kaitsmisel ja hoidmisel. „Vaja oleks rohkem tarkust ja tahet oma riiki märgata ja väärtustada. Head teod ja armastusega tehtud suured asjad jäävad kestma, neid märgatakse. Tehke lapsi ja siis karjääri. Targalt tegutsedes ei jää miski tegemata. Hoidke oma riiki, seal elavaid inimesi ja kultuuri!“, rõhutas kaitseliitlane ja suure pere isa Villu Õun noortele Eesti Vabariigi kodanikele.

Kohila vallavanem Heiki Hepner ütles õpilastele, et ajalugu teeb inimene ja päevast päeva. „Ka siin, Kohila gümnaasiumis õppides. Selleks, et homne päev oleks parem kui eilne, hoidke ja tekitage väärtusi. Siis on ajalugu rohkem hingerahu andvam. Siin koolimajas on väärtused hästi hoitud.“, rõõmustas vallavanem Heiki Hepner.

Kohila gümnaasiumi direktor Raivo Heinaru ütles oma sõnavõtus, et Kohila koolis on muutunud traditsiooniks, et Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistaval aktusel tunnustatakse kooli teenetemedaliga neid, kes on oma tegevusega kaasa aidanud kooli heale käekäigule. „Kohila gümnaasium autasustab alates 2005. aastast teenetemedaliga pedagooge, kes on Kohila koolis töötanud 25 aastat, õpilasi, kes on olümpiaadidel, konkurssidel ja võistlustel saavutanud  kõrgeid tulemusi, kooli töötajaid ja kooli abistajaid gümnaasiumi arengule kaasaaitamise eest, vilistlasi, kes on tähelepanuväärselt  Eesti elu edendanud. Teenetemedaliga tahab kool rõhutada eelkõige väärtuste, eriti vaimsete väärtuste loomist. Varasematel aastatel on teenetemedali saanud kokku 50 koolile väga olulist inimest, neist 33 õpetajat, 7 vilistlast, 4 kooli abistajat, 3 koolitöötajat ja 3 õpilast.“

Tänavu sai kooli teenetemedali Kalmer Vilepill kooli õpikeskkonna väljaarendamise ja kooli ümbruse kauniks kujundamise eest. Rait-Riivo Laane pälvis tunnustuse väljapaistvate saavutuste eest korvpallis. Kohila kooli vilistlast, filosoofiadoktorit Endla Lõhkivi tänati saavutuste eest teadustöös.

Teenetemedali saajate nimel rääkis Endla Lõhkivi. „Au ja heameel on võtta vastu oma kooli teenetemedalit ja pälvida Kohila kooli tunnustust. Väga vähestel Eestimaa koolidel on oma teenetemedal. Selle asutamine oli tark tegu ja saajale eriline tunnustus, mis seob osapooled koostöövõrgustikku. Kui ütlesin Tartu Ülikoolis, et lähen Kohilasse oma koolilt teenetemedalit vastu võtma, oli kolleegide silmades kadedus ja kommentaarides  kiitus koolile. Elagu, kasvagu ja õitsegu Kohila gümnaasium!“

 Enne aktust oli aulas slaidiprogramm, mille vahendusel tehti rännak Kohila vallas. Aktust aga ilmestasid noored muusikud. Laulis kooli koor (juhendajad Aime Mäesalu ja Kadri Vilsoo). Klaveri ansamblimänguga võlusid publikut Silver Pajumäe, Lauri Pesur, Joosep Hansar ja Taavet Kivistik (juhendaja Kai Ruljand), Liis Koitla ja Sandra Piho (juhendaja Eve Lend) ning Karina Küling ja Marelle Suurmäe (juhendaja Kai Ruljand).

Aktusele eelnenud päevadel märgiti Kohila gümnaasiumis Eesti Vabariigi 94. sünnipäeva temaatiliste raadiosaadetega, mida aitasid teha Marek Morel, Dmitri Vinogradov, Rauno Reins, Rauno Puks ja Henry Murumaa. V-XII klassi õpilastele korraldati mälumäng.

 

Ants Tammar

Kohila kooli lood kogutakse raamatuks

1870. aastal asutati Urgemäel  ühes talumajas Kohila vallakool. Koolimaju, kus Kohila vallas lapsi õpetatud, on neli.  141 aastat on koolile pikk aeg.  See kätkeb mitme põlvkonna lugu, tuhandete noorte ja sadade õpetajate lugu.

Korduvalt on nenditud, et puudub raamat, kus on sees Kohila kooli arengulugu. Möödunu vajab jäädvustamist ja tehtu meelespidamist. Kohila koolil on värvikas, kirev ja põnev ajalugu,  aga see ei ole raamatusse talletatud. Raamatu koostamise idee on paljudel meeles mõlkunud, kuid pikalt vindunud. 4. oktoobril 2010. aastal teatas Kohila gümnaasiumi direktor Raivo Heinaru lastevanemate üldkoosolekul, et nüüd on aeg kogumiku koostamiseks küps ning raamatu esitlus on 2015. aastal, kui tähistatakse Kohila kooli 145. aastapäeva.

Raamat algab kooli alguslätetelt, kust tehakse pikk rännak tänapäeva. Sellel teel on palju peatusi, kus jutustatakse lugu, et saaks edasi minna. Kui jõutakse pärale, siis arvatavasti tõdetakse, et nendest asjalikest, mõtlikest, muhedatest, murelikest, naljakatest lugudest sai kokku Kohila koolilugu.

Rännakul läbitakse aastaringid, kus on koolielu olulisemad sündmused, eredamad ettevõtmised, kirkamad killud, huvitavamad faktid jne.  Minnakse ka piltide sisse ehk kuulatakse vanade fotode pajatusi inimestest ja nende tegemistest. Sirvitakse vanu ajalehti, milledest leiame huvitavaid kirjutisi ja noppeid koolielust.

Raamatusse tulevad kooli  lood on mitme varjundiga ja erinevate emotsioonidega ning kogumik ei tule kuiv akadeemiline uurimistöö, aga mitte ka kergekaaluline meelelahutuslik trükis. Koolielu koosneb rõõmudest ja muredest, edusammudest ja valusatest tagasilöökidest. Iga periood kooli eluloost on omanäoline, sest aeg, mil kool tegutseb, paneb oma pitseri. Kool on nagu mosaiik, kus on säravaid, heledaid, tumedaid ja musti laike. Need nüanssiderikkad ja eri toonides killud koolielust  on vaja kokku korjata ja tervikuks põimida. Soovin, et raamat koosneks lugudest, mis on ausad ja ilustamata, samas heatahtlikud ja südamlikud, mitte roosamannalised või kuivad üleskirjutised jne. On oluline, et raamat ühendab sõbralikult ja muhedalt möödunut tänapäevaga.

Kui koolil on kirja pandud oma lugu, siis on ta olemas ja kuulub väärikate koolide sekka. Kooli arengulugu kajastaval raamatul  on kooli ja valla mainekujunduses tähtis roll. Selle raamatu olemasolu väärtustab kooli ja omavalitsust. Koolis ja valla raamatukogudes on tuhandeid raamatuid, aga kui puudub kohalikku hariduselu väärtustav raamat, siis on midagi olulist puudu. Oma kooli elulugu teadvustav kogumik peegeldab ka koduvalla elu-olu ja arengut. Koolil on sügavam tähendus, kui esialgu tajume.

Selleks, et valmiks Kohila koolist huvitav, mahukas ja kaunis raamat,  vajame kooli vilistlaste ja praeguste õpilaste, endiste ja praeguste õpetajate abi. Algas kirjutiste konkurss „Mälestusi kooliajast“. Juba on laekunud esimesed ülestähendused. Teie kirjapandud meenutused ja muhedad – naljakad juhtumid oma või sugulaste kooliajast ning fotod, dokumendid, ajaleheartiklid ja kasulikud viited loovad hea pinnase, et saaks koostada teose, mis elevust tekitaks, meele erksaks teeks ja ka hinge kosutaks. Kooliaeg on ju inimese elus üks olulisem periood.

Need, kes soovivad konkursil osaleda või kogumiku koostamisel aidata ja Kohila hariduselu kajastavaid materjale anda, palun endast teatada või kirjapandud Kohila kooli lood saata meiliaadressile ants.tammar@gmail.com  või ants.tammar@kohila.edu.ee või kooli: Kohila gümnaasium, Kooli 1, 79805 Raplamaa. Info telef. 51 14 665. Kaastöid võib nimetatud aadressidele saata ka konkursiväliselt.

Kirjutisi koolielust ootame selle aasta 15. maiks ja esimese kokkuvõtte konkursile saadetud töödest avaldame juunis Kohila valla infolehes. Katkendeid koolilugudest ilmutame infolehes Kohila kooli ajalugu kajastaval küljel või erinevates rubriikides. Kui 2015. aastal toimub raamatu esitlus, täname koolilugude kirjutajaid. Kütkestavamate kirjutiste autoritele on auhind.

 

Kogumiku koostaja Ants Tammar

Kontaktid

Kooli 1 Reg nr 75027873
Kohila 79805  
Raplamaa SEB EE141010802003811002

Estonia

Kohila Vallavalitsus

   
kohila[ät]kohila.edu.ee  TP kood 374101


Hageri klassid

Aadress Kohila tee 18, Hageri, Kohila vald, Raplamaa
Telefon 489 7521

 

Telefonid (+372)

Sekretär 484 1020 Huvijuht 484 1026,
55520061
Direktori asetäitja haldusalal 484 1020 Kooliarst 484 1027
Direktor 484 1021 Sotsiaalpedagoog 484 1028,
55585478
Õppealajuhatajad 484 1022
55585474
Psühholoog

484 1025
55585476

Arendusjuht 484 1219 Raamatukogu 484 1029
Raamatupidamine 484 1023 Kehaline kasvatus 489 0960
Õpetajate tuba 484 1024 Söökla 501 4375
    Hageri klassid 489 7521

 

Kooli järelevalvet teostavate asutuste kontaktandmed

Haridus- ja Teadusministeerium

Infotelefon: 735 0222

Rapla Maavalitsus

Telefon 484 1105

Kohila Vallavalitsus

Telefon 4894791