Kohila Gümnaasiumis avatakse 2014/2015. õppeaastal neli esimest klassi. Neist üks Hageri algklasside majas. Esimeste klassidega alustavad õpetajad Anu Rand, Aire Havakats, Janika Kibur ja Hageri algklassides Pille Särekanno. On saanud heaks traditsiooniks, et esimeste klasside õpetajad tutvustavad ennast valla lehe kaudu.

 Õpetaja Anu Rand on töötanud matemaatika õpetajana ja klassiõpetajana.

Olen sündinud Saaremaal. Oma haridusteed alustasin Kihelkonna 8. klassilises koolis, seejärel õppisin Kingissepa 1. Keskkoolis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis, kus omandasin algklasside õpetaja eriala. Esimesed tuleristsed noore õpetajana sain Kaiu Põhikoolis algklasside õpetajana. Olen töötanud Kaarma koolis matemaatika ja algklasside õpetajana. Alates 1990. aastast, kui Kuimetsa Algkool taasavati, töötan seal direktori ja õpetajana.

Võtan osa ühiskondlikust tegevusest. Juba mitmendat aastat tantsin Kuimetsa naisrahvatantsurühmas ,,Agnes”.

Olen MTÜ Kuimetsa Noored juhatuse liige. MTÜ toetab Kuimetsa noorte segarahvatantsurühma tegemisi. Suhtlen endiste õpilastega tihedalt tundes huvi nende käekäigu vastu.

Õpilased on kirjutanud minust nii: Õpetajana on Anu Rand nõudlik ja järjekindel, samas lõbus ja koostööaldis. Tunnid on huvitavad. Ta innustab õpilasi hea sõnaga. Alati käib kaasas huumor.

Tähtis oli ka see, et õpetaja Anu ei surunud ühtegi ideed maha, vaid aitas alati. Õpetaja Anu õpetas meid õppima.

 

Õpetaja Aire Havakats on Kohila Gümnaasiumis olen töötanud 10 aastat – 4 aastat huvijuhina ning 6 aastat õpetajana.

Ma arvan, et töötan parimas koolis – lastele pakutavad võimalused on mitmekülgsed, huvitavad ning arendavad. Kooli teevad heaks toredad õpilased, abivalmid lapsevanemad ning toetav ja kokkuhoidev personal. Minu põhitööks on olla klassiõpetaja, kuid väga meeldib  õpetada ka ajalugu ning inglise keelt.

Sel sügisel alustan teed uute 1. klassi õpilastega. Suure huvi ja põnevusega ootan  uusi tutvusi ja toredaid lapsi. Teadmiste ja oskuste arendamise kõrval proovin  õpilastele sisendada ka eneseusku, enesekindlust ning  arendada iseseisvat mõtlemist. Olen arvamusel, ning õpetan seda ka lastele, et iga arvamus on oluline ning et läbirääkimiste teel saavutab parimaid tulemusi. Arvan, et kõige olulisem on koolis teineteisemõistmine, hea läbisaamine ning teineteisega rääkimine. Kindlasti on see olulisemgi kui väga head hinded. Koolis on probleemid kerged tekkima, kuid omavahel asju arutades, üksteist ära kuulates on lahendusedki leitavad.

Õpetaja Janika Kibur on õpetajana  töötanud üle 25 aasta.  

Kohila Gümnaasiumis olen lastele uusi teadmisi andnud  11 aastat, millest esimesed seitse õpetasin Hageri klasside lapsi. Nii suures kollektiivis nagu Kohila gümnaasiumi pere, lõpetan oma esimest  algklasside ringi – annan praegused toredad lapsed teistele õpetajatele ja ootan põnevusega oma klassi  röömsameelseid,
 uutele teadmistele avatud ja uudishimulikke poisse-tüdrukuid.

Minu sooviks teadmiste ja oskuste vahendamise kõrval on tõsta laste eneseusku, avardada silmaringi, arendada loovust ja hoolimist, hoida laste silmis sära, kujundada heatahtlikkust ja hoolivust enda ja ümbritseva suhtes, kasvatada positiivse ellusuhtumisega ja vastutustundlikke koolijütse.

Üks olulisemaid teadmisi, millest olen ise lähtunud ja mida püüan ka lastele edasi anda, on see, et kõik minu teod ja mõtted mõjutavad mind ja ümbritsevat.  Kõik, mida ma teen rõõmu ja armastusega, on hästi tehtud. Väga oluliseks pean  lugupidamist teise inimese – nii endast vanema kui ka noorema vastu.

See kõik on võimalik, kui kodu ja kool sammuvad ühise eesmärgi nimel teineteisele toeks ja abiks olles.

Õpetajana töötades olen alati otsinud võimalusi teha asju uut moodi, efektiivsemalt ja huvitavamalt. Olen suuresti iseõppija, kuid rõõmuga võtan osa  väärt koolitustest  ja kuulan kolleegide nõuandeid.

Soovin, et  alates septembrikuust  tunneme koos rõõmu   igast väikesest asjast , mis meid targemaks teeb,  rahulolu pakub ja naeratuse näole toob, sest aastate pärast tagasi vaadates avastame, et need olid suured asjad meie tulevaseks eluks.

Õpetaja Pille Särekanno on Kohila Gümnaasiumiga seotud olnud kolmkümmend aastat – 11 õpilasena ja 19 õpetajana.

Pärast keskkooli lõpetamist omandasin Tallinna Ülikoolis algklasside õpetaja, hiljem klassiõpetaja ameti.

Õpetajana asusin Kohilas tööle 1989.aastal. Järgmisest õppeaastast alustan tööd Hageris. Lisaks igapäevasele õpetajatööle meeldib mulle lastega käia matkamas, teatris, koos korraldada klassiüritusi, pidusid. Sellised koos lastega korraldatud ühiskäimised-olemised aitavad kujundada sõbralikud, üksteisest hoolivad ja arvestavad ning enesekindlad lapsed. Oluline on siinjuures kindlasti kodu ja kooli vaheline mõistev koostöö. Sära silmades lastel, lastevanematel, õpetajatel – see on eeldus heaks tööks.

22. novembril istusid Kohila algklasside õpetajad koos kolleegidega maakonna erinevatest koolidest bussi, et sõita Rakverre. Kohtuti Virumaa klassiõpetajate  esindajatega.  Kolleegid jagasid kogemusi ja tutvustasid tegevusi, mida üheskoos maakonna koolidega ette võetakse. Jagati ka näpunäiteid, kuidas saada neile tegemistele rahastusi.  Kasutasime ka võimalust piiluda klassiruumidesse ja suurt huvi pakkussid õpetajatele laste käsitöö ja kunstinäitused.

Järgnevalt käisime Politseimuuseumis. Kõik, mida nende kodulehelt lugeda saab on tõsi ja veel paremgi. Noore giidi juhtimisel vaadati nii rahapesu, narkoäri, vanglatrellide jt ruumide ustest sisse.  Soovijad said võtta iseendalt näpujälgi ning pildistada end kui kriminaali. Julgemad mahutasid end ka vangikongi. Meile tutvustati ka programme, millel õpilastega osaleda tasuks. Oli väga põnev seiklus. Kahju, et aega nappis. Tore olnuks ka tänavatel kiirust mõõta.

Õhtu lõpetuseks toimus külaskäik Rakvere teatrisse.  Igaühel oli võimalus valida kahe etenduse vahel. Suures saalis etendus komöödia „Armastus tööpostil“ ning väikeses saalis kahe-mehe-tükk „Leping“, milles tegid suurepärased rollid Märt Avandi ja Volli Käro. 

On aastatepikkune traditsioon võtta üksteiselt mõõtu läbi erinevate konkursside, võistluste ja olümpiaadide. Raplamaa algklassides on kombeks korraldada 1. kooliastmele mälumänge. Võistlusi on kaks. Üks esimesel, teine teisel poolaastal. Võistkond koosneb esimese, teise ja kolmanda klassi õpilasest. Seekord olid tublimad võistkonnad Valgu PK-st, Kohila G-st ja Rapla ÜG-st. 

1. koolistmele on korraldatud juba aastaid ka õpioskuste olümpiaade. Sel aastal valmistasid küsimusi ette  Varbola, Kohila, Vana-Vigala ja Kabala õpetajad.  Päeva korraldas Rapla ÜG. Aitäh kõigile osapooltele! Parimad 1. klasside arvestuses olid Laura Schotter (õp K. Riidak) ja Helen Haljasorg (õp M. Tiidrus) Kohilast, Lydia Helene Teder (õp I. Lehtmets) RÜG-st. Teiste klasside arvestuse olid kolm esimest võrdse punktisummaga Kaisa Paeorg ja Martten Põhjala õp P. Pregel) RVG-st ja Patrik Tamm ( õp M. Sepp) Järvakandist. Kolmandate klasside parimad olid Grete Urm ja Hannah Volkov (õp J. Kibur) Kohilast ning Getter Iris Näkk (õp E. Meius) RVG-st.                                               

Ka 4. klasside õpilastele korraldame me erinevaid tegevusi ja konkursse. Esimesel poolaastal on traditsiooniks kokku tulla mälumänguks. Võistluste võitjateks Märjamaa G, Rapla VG ja Valtu PK. Punktitabelisse sattunud vea tõttu oleks pidanud esikolmikusse kuuluma Alu LAK. Siinkohal edastan korraldajate vabandused Alu LAK-i võistkonnale.

Juba kolm aastat järgemööda on 4. klasside õpilased oodatud folklooripäevale. Sel aastal korraldasid päeva Märjamaa õpetajad. Lastele ja õpetajatele päev meeldis. Näib, et ka korraldajad ise jäid igati rahule, sest ka järgmisel aastal on nad valmis folklooripäeva tegemised enda õlule võtma. Aitäh teile!

Emakeelenädalat tähistame traditsiooniliselt eesti keele olümpiaadiga. Päeva korraldamine ja töölehtede ettevalmistus jäid Rapla Ühisgümnaasiumi õpetajate teha. Parimateks emakeeletundjateks osutusid Maria Eliisa Metsis ja Andres Petjärv (õp S. Kaerama) Märjamaalt ning Tuudur Tilk (õp M. Maasoo) Alust.

Ka õpetajad said kooliaasta jooksul ennast täiendada ja kogemusi vahetada. Saadi kokku töökoosolekuteks ja enesetäienduseks. Novembris sõitsime Mulgimaale. Külastasime Heimtali PK-i, mis asub ajaloolises ja kaunis mõisahoones. Vaimu turgutuseks külastasime Viljandi „Ugala“ etendust „Ukuaru“. Kevadel sõitsime aga Tartumaale osa saama õuesõppest. Meie võrratu reisijuhi ja giid Pille abiga täiendasime teadmisi nii ajaloo kui looduse vallas. Kui talvel saame juhtida oma klasse, siis sellel reisil sai iga soovija kätt proovida parve juhtimisel. Külastasime ka Emajõe–Suursoo looduskeskust. Loodetavasti oli koolitusreis ka lõõgastust pakkuv.

Soovin kõigile õpetajatele mõnusat suvepuhkust! Kohtumiseni sügisel!

Margit Aru, Raplamaa algklasside ainekomisjoni juht

22. novembril pidasid algklassid juba traditsiooniks saanud kadrilaata. Kooli aulas käis elav kauplemine, kus mõnigi müüja oma kaubast juba esimestel minutitel vabanes. Müüdi nii suupäraseid küpsetisi, maiustusi kui ka omavalmistatud ehteid. Laat oli avatud kolmel vahetunnil. Külastajate hulgas oli nii õpilasi, õpetajaid kui ka lapsevanemaid. Aitäh päeva organiseerinud õpetajatele ning ettevalmistustes osalenud lapsevanematele. 
Ka algklasside õpetajad kinkisid endale toreda päeva. Kohe peale tunde starditi koos teiste maakonna õpetajatega Mulgimaale. Külastati imeilusas mõisakompleksis asuvat Heimtali põhikooli ja nende imepärast spordihoonet. Ekskursioon oli nii õpetlik kui silmailu pakkuv. Ringkäiku juhatas kooli direktor Eero Metsvahi, kes lisaks kooli tänapäevale tutvustas ka hoonete ajalugu. Õhtu lõpetuseks sõideti Viljandi “Ugalasse” vaatama etendust “Ukuaru”.

Margit Aru

Kohila gümnaasium andis 22. veebruaril Eesti Vabariigi 94. sünnipäeva tähistaval aktusel üle kolm teenetemedalit. Seekordsed autasustatud olid Kohila gümnaasiumi haldusdirektor Kalmer Vilepill, abiturient Rait-Riivo Laane ja kooli vilistlane Endla Lõhkivi.

Vabariigi sünnipäeva aktuse kõne pidas Kaitseliidu Rapla Maleva juhatuse liige, Rapla maleva lahingukompanii ülem leitnant Villu Õun. Ta rääkis õpilastele Eesti Vabariigi algusest ja riigi keerulistest aegadest, kaitseliidust ja tema rollist Eesti Vabariigis, Kaitseliidu Rapla Malevast ja kaitseliitlastest. Meeldivalt esitatud, köitvas ja emotsionaalselt siiras kõnes rääkis kaitseliitlane Villu Õun noortele oma riigi ja perekonna tähtsusest, väärtushinnangutest ja vabatahtlikust tegevusest riigi kaitsmisel ja hoidmisel. „Vaja oleks rohkem tarkust ja tahet oma riiki märgata ja väärtustada. Head teod ja armastusega tehtud suured asjad jäävad kestma, neid märgatakse. Tehke lapsi ja siis karjääri. Targalt tegutsedes ei jää miski tegemata. Hoidke oma riiki, seal elavaid inimesi ja kultuuri!“, rõhutas kaitseliitlane ja suure pere isa Villu Õun noortele Eesti Vabariigi kodanikele.

Kohila vallavanem Heiki Hepner ütles õpilastele, et ajalugu teeb inimene ja päevast päeva. „Ka siin, Kohila gümnaasiumis õppides. Selleks, et homne päev oleks parem kui eilne, hoidke ja tekitage väärtusi. Siis on ajalugu rohkem hingerahu andvam. Siin koolimajas on väärtused hästi hoitud.“, rõõmustas vallavanem Heiki Hepner.

Kohila gümnaasiumi direktor Raivo Heinaru ütles oma sõnavõtus, et Kohila koolis on muutunud traditsiooniks, et Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistaval aktusel tunnustatakse kooli teenetemedaliga neid, kes on oma tegevusega kaasa aidanud kooli heale käekäigule. „Kohila gümnaasium autasustab alates 2005. aastast teenetemedaliga pedagooge, kes on Kohila koolis töötanud 25 aastat, õpilasi, kes on olümpiaadidel, konkurssidel ja võistlustel saavutanud  kõrgeid tulemusi, kooli töötajaid ja kooli abistajaid gümnaasiumi arengule kaasaaitamise eest, vilistlasi, kes on tähelepanuväärselt  Eesti elu edendanud. Teenetemedaliga tahab kool rõhutada eelkõige väärtuste, eriti vaimsete väärtuste loomist. Varasematel aastatel on teenetemedali saanud kokku 50 koolile väga olulist inimest, neist 33 õpetajat, 7 vilistlast, 4 kooli abistajat, 3 koolitöötajat ja 3 õpilast.“

Tänavu sai kooli teenetemedali Kalmer Vilepill kooli õpikeskkonna väljaarendamise ja kooli ümbruse kauniks kujundamise eest. Rait-Riivo Laane pälvis tunnustuse väljapaistvate saavutuste eest korvpallis. Kohila kooli vilistlast, filosoofiadoktorit Endla Lõhkivi tänati saavutuste eest teadustöös.

Teenetemedali saajate nimel rääkis Endla Lõhkivi. „Au ja heameel on võtta vastu oma kooli teenetemedalit ja pälvida Kohila kooli tunnustust. Väga vähestel Eestimaa koolidel on oma teenetemedal. Selle asutamine oli tark tegu ja saajale eriline tunnustus, mis seob osapooled koostöövõrgustikku. Kui ütlesin Tartu Ülikoolis, et lähen Kohilasse oma koolilt teenetemedalit vastu võtma, oli kolleegide silmades kadedus ja kommentaarides  kiitus koolile. Elagu, kasvagu ja õitsegu Kohila gümnaasium!“

 Enne aktust oli aulas slaidiprogramm, mille vahendusel tehti rännak Kohila vallas. Aktust aga ilmestasid noored muusikud. Laulis kooli koor (juhendajad Aime Mäesalu ja Kadri Vilsoo). Klaveri ansamblimänguga võlusid publikut Silver Pajumäe, Lauri Pesur, Joosep Hansar ja Taavet Kivistik (juhendaja Kai Ruljand), Liis Koitla ja Sandra Piho (juhendaja Eve Lend) ning Karina Küling ja Marelle Suurmäe (juhendaja Kai Ruljand).

Aktusele eelnenud päevadel märgiti Kohila gümnaasiumis Eesti Vabariigi 94. sünnipäeva temaatiliste raadiosaadetega, mida aitasid teha Marek Morel, Dmitri Vinogradov, Rauno Reins, Rauno Puks ja Henry Murumaa. V-XII klassi õpilastele korraldati mälumäng.

 

Ants Tammar

1870. aastal asutati Urgemäel  ühes talumajas Kohila vallakool. Koolimaju, kus Kohila vallas lapsi õpetatud, on neli.  141 aastat on koolile pikk aeg.  See kätkeb mitme põlvkonna lugu, tuhandete noorte ja sadade õpetajate lugu.

Korduvalt on nenditud, et puudub raamat, kus on sees Kohila kooli arengulugu. Möödunu vajab jäädvustamist ja tehtu meelespidamist. Kohila koolil on värvikas, kirev ja põnev ajalugu,  aga see ei ole raamatusse talletatud. Raamatu koostamise idee on paljudel meeles mõlkunud, kuid pikalt vindunud. 4. oktoobril 2010. aastal teatas Kohila gümnaasiumi direktor Raivo Heinaru lastevanemate üldkoosolekul, et nüüd on aeg kogumiku koostamiseks küps ning raamatu esitlus on 2015. aastal, kui tähistatakse Kohila kooli 145. aastapäeva.

Raamat algab kooli alguslätetelt, kust tehakse pikk rännak tänapäeva. Sellel teel on palju peatusi, kus jutustatakse lugu, et saaks edasi minna. Kui jõutakse pärale, siis arvatavasti tõdetakse, et nendest asjalikest, mõtlikest, muhedatest, murelikest, naljakatest lugudest sai kokku Kohila koolilugu.

Rännakul läbitakse aastaringid, kus on koolielu olulisemad sündmused, eredamad ettevõtmised, kirkamad killud, huvitavamad faktid jne.  Minnakse ka piltide sisse ehk kuulatakse vanade fotode pajatusi inimestest ja nende tegemistest. Sirvitakse vanu ajalehti, milledest leiame huvitavaid kirjutisi ja noppeid koolielust.

Raamatusse tulevad kooli  lood on mitme varjundiga ja erinevate emotsioonidega ning kogumik ei tule kuiv akadeemiline uurimistöö, aga mitte ka kergekaaluline meelelahutuslik trükis. Koolielu koosneb rõõmudest ja muredest, edusammudest ja valusatest tagasilöökidest. Iga periood kooli eluloost on omanäoline, sest aeg, mil kool tegutseb, paneb oma pitseri. Kool on nagu mosaiik, kus on säravaid, heledaid, tumedaid ja musti laike. Need nüanssiderikkad ja eri toonides killud koolielust  on vaja kokku korjata ja tervikuks põimida. Soovin, et raamat koosneks lugudest, mis on ausad ja ilustamata, samas heatahtlikud ja südamlikud, mitte roosamannalised või kuivad üleskirjutised jne. On oluline, et raamat ühendab sõbralikult ja muhedalt möödunut tänapäevaga.

Kui koolil on kirja pandud oma lugu, siis on ta olemas ja kuulub väärikate koolide sekka. Kooli arengulugu kajastaval raamatul  on kooli ja valla mainekujunduses tähtis roll. Selle raamatu olemasolu väärtustab kooli ja omavalitsust. Koolis ja valla raamatukogudes on tuhandeid raamatuid, aga kui puudub kohalikku hariduselu väärtustav raamat, siis on midagi olulist puudu. Oma kooli elulugu teadvustav kogumik peegeldab ka koduvalla elu-olu ja arengut. Koolil on sügavam tähendus, kui esialgu tajume.

Selleks, et valmiks Kohila koolist huvitav, mahukas ja kaunis raamat,  vajame kooli vilistlaste ja praeguste õpilaste, endiste ja praeguste õpetajate abi. Algas kirjutiste konkurss „Mälestusi kooliajast“. Juba on laekunud esimesed ülestähendused. Teie kirjapandud meenutused ja muhedad – naljakad juhtumid oma või sugulaste kooliajast ning fotod, dokumendid, ajaleheartiklid ja kasulikud viited loovad hea pinnase, et saaks koostada teose, mis elevust tekitaks, meele erksaks teeks ja ka hinge kosutaks. Kooliaeg on ju inimese elus üks olulisem periood.

Need, kes soovivad konkursil osaleda või kogumiku koostamisel aidata ja Kohila hariduselu kajastavaid materjale anda, palun endast teatada või kirjapandud Kohila kooli lood saata meiliaadressile ants.tammar@gmail.com  või ants.tammar@kohila.edu.ee või kooli: Kohila gümnaasium, Kooli 1, 79805 Raplamaa. Info telef. 51 14 665. Kaastöid võib nimetatud aadressidele saata ka konkursiväliselt.

Kirjutisi koolielust ootame selle aasta 15. maiks ja esimese kokkuvõtte konkursile saadetud töödest avaldame juunis Kohila valla infolehes. Katkendeid koolilugudest ilmutame infolehes Kohila kooli ajalugu kajastaval küljel või erinevates rubriikides. Kui 2015. aastal toimub raamatu esitlus, täname koolilugude kirjutajaid. Kütkestavamate kirjutiste autoritele on auhind.

 

Kogumiku koostaja Ants Tammar

Kohila gümnaasiumis oli keskkonnanädal, mida korraldatakse juba 2004. aastast, sel aastal juba teist korda. Kuna on rahvusvaheline metsa-aasta, oli seekordse keskkonnanädala tähelepanukeskmes mets, kui kõige suurem ja väärtuslikum rahvuslik rikkus. Metsa tahavad paljud minna, sest seal on huvitav.

Üheksanda keskkonnanädala programmi nimeks oli „Mine metsa!“ Enne sinna minekut on vaja eelteadmisi. Kohila keskkonnahariduse keskuse tellimusel ning RMK Sagadi metsamuuseumi ja keskkonnainvesteeringute keskuse kaasabil valmis informatiivne, fotode ja joonistuste rikas  näitus „Meie metsapuud“. Näitus, millega nädal avati, tutvustab Eestimaa metsade olulisemaid puid ja metsa kooslust. Sissejuhatuses mainitakse, et Eesti metsad ei ole väga liigirikkad, ainult paarkümmend. Näitus kirjeldab 16 puuliiki ning annab hea ülevaate metsa taimestikust, metsas elavatest loomadest, lindudest, putukatest jne. Teavitatakse looduskaitse all olevatest, pikimatest ja jämedamatest puudest. Näitusega tutvuja saab teada, milline on puude levikala ja nende tagavara liikide kaupa ning milline puu sobib kõige enam mingi asja tegemiseks. Kohila metsaseltsi ja Tõnu Kalmeti abiga on näitusel puupakud ehk näidised erinevatest puuliikidest.

Näitus seob ühtlasi erinevaid õppeaineid. Puuliikide nimed on seitsmes keeles. Puud kajastuvad Eesti luules, rahvaloomingus ja -kombestikus ning vanarahva ütlemistes.  Saadakse teada, kuidas kasutati puid rahvameditsiinis ning mitmel inimesel on perekonnanimeks Tamm (5128), Saar, Kask, Kuusk jne.

Näituselt lahkudes on selge, kuidas ja millega on inimene metsaga seotud. Väljapanek on täis õpetlikke materjale, mis juhivad tähelepanu meie looduse mitmekesisusele. Näitus on hästi kasutatav õppetöös. Raplamaa koolid saavad näitust Kohila gümnaasiumist laenutada.   

Metsateemaline oli sel nädalal ka  igal hommikul teise tunni ajal kõlanud raadiosaade, kus räägiti metsast kui ökosüsteemist, metsa rollist looduskaitses,  metsast kui töökohast, puhkamispaigast jne.

Kooli tööõpetusmajas oli näitus erinevatest puuliikidest tehtud ehetest, mänguasjadest, loomadest ja tarbeesemetest ning poisid ja tüdrukud valmistasid õpetaja Rivo Reisko juhendamisel puidust ehteid.

Oli mälumäng, mida juhtis ja kommenteeris huvitavalt vastuseid  Eesti metsaseltsi president, Kohila vallavanem Heiki Hepner. Õpilased õppisid läbi mälumängu palju, saades huvitavat teavet metsast.

Terioloog Uudo Timm rääkis põhikooli õpilastele metsa pisiloomadest. Saadi teada, kuidas teha kindlaks, kes meie ümber elavad. Ta ütles õpilastele, et kui vihkate loodust, siis hakkab loodus teid ründama. Gümnasistid kuulasid puitehituse klastri/puuinfo projektijuhti Märt Riistopi, kes rõhutas, et puit on homse elukeskkonna võti. Ta tutvustas uusi puidutooteid ja rääkis  puitarhitektuurist, liimpuitehitistest, puithoone elukaarest, energiasäästust jne. Ettekandes oli sõnum, et puit on ainuke taastuv ehitusmaterjal ning igas puus on tükike päikest, kuna  see pärineb looduslikust tehasest. Gümnasistid süüvisid ka Sagadi metsamuuseumis metsa hingeellu.

Keskkonnaõpetus on Kohila koolis kohustuslik õppeaine. Tähelepanuväärne on, et Kohila keskkonnahariduse keskus toetab loodusainete õpetamist omapoolsete programmidega ning on aidanud viimastel aastatel keskkonnanädalaid korraldada.

Tegevusrohke, sisutihe ja inforikas keskkonnanädal õnnestus tänu Kirsti Solvakule,  Edith Maasikule, Kadi Adlerile, Tiina Kandile, Heiki Hepnerile ning kooli loodusainete sektsioonile.

 

Ants Tammar

Artikkel avaldati lühendatult ajalehes Nädaline, 12.11.2011

Olümpiavõitja Gerd Kanter kohtus Kohila gümnaasiumis X-XII klasside õpilastega. Olümpiavõitja peab oma kohuseks niipalju kui võimalik koolides käia ning rääkida õpilastele oskusest unistada, eesmärke seada ja valikuid teha, unistuse purunemisest, uue eesmärgi seadmisest ja püstitatud eesmärgi teel püsimisest, oskusest kaotada, ebaõnnest ja võidust õppida, õigest toitumisest, kodu toetusest, isa eeskujust, õppimise tähtsusest, motivatsioonist ja sihikindlusest, treeningunädala ülesehitusest, spordi rutiini nautimisest jne.

Gerd Kanteri  ladus ja kütkestav jutt veenis noori, et kui tahad areneda ja edasi minna, tugevaks ja tubliks saada, siis pead oma unistuste teostamisel järjekindel olema, sportima ja haridust väärtustama. Kõik õppeained on vajalikud, sest ei tea, kuhu elu viib ning hiljem võib õpitu väga vajalikuks osutuda.  Rumalatel ja halva võõrkeeleoskusega inimestel pole tippspordis kohta. Aga ainult andekusest tippspordis ei  piisa,  vaja on ka pidevat töötahet ja rutiinitaluvust, et utoopilisena näiv eesmärk teostuks.

Olümpiasangari räägitud kujunemisloos jäi kõlama, et kõik algab unistamisest ja eesmärkide seadmisest. Kuigi on lootuste purunemisi ja kaotusevalu, ei tohi kaotada eneseusku, sihti ja tahtjõudu. Võime mõelda suurelt ja sihikindlus võib aidata jõuda sihtpunkti ja uute uste avanemiseni.

Gerd Kanter soovitas olla õpilastel füüsiliselt aktiivne, proovida kõiki kergejõustikualasid, sest see aitab ka koolitarkust paremini omandada, ning kui õppimine on korras, siis on loodud hea eeldus olla edukas sportlane ja saada spordis staariks. Sport vajab tarka inimest. Siis on võimalus poodiumile tõusta.

Kuulajad said teada, et Gerd Kanter oli usin õppija, kelle hinded olid korralikud (keskmine 4,5-4,6) ning et ta õpib magistriprogrammis.  Kui puudub alternatiiv, võib elus tekkida väga nutune olukord, kui ei olda enam tippsportlane. Kui üks uks sulgub, avaneb hea haridusega tippsportlasel teine uks.

Tippsportlane rääkis tervislikust toitumisest ning mainis, et treeningutest pole kasu, kui ei sööda õigesti ja  korralikult. Tervislikud Eesti söögid on tema menüüs päevast päeva ning õhtuti on rammusad toidud, saiakesed ja kommid välistatud. Üks tähtsamaid söögikordi on  hommikusöök. Rikkalik hommikusöök on kõige olulisem ning lõunasöök rohke juurviljavalikuga on vajalik.  Kiir- ja rämpstoit halvendab sportlikke tulemusi ja elukvaliteeti. Energiajook kahandab  organismis energiaressursse ja tekitab tõsiseid tagajärgi. 

 Olümpiavõitja Gerd Kanteri vestluses oli õpilastele  palju elulisi kogemusi  ning praktilisi näiteid ja nõuandeid. Õpilased veendusid Gerd Kanteri lugu kuulates, et  elu on protsess – kõik muutub ja täieneb, aga kui suurelt unistada, arukalt ja targalt tegutseda, siis on võimalus kogeda eduelamust.  Õpetusena kõlas mõte, et olgugi kaotus ebameeldiv, tuleb sellesse suhtuda kui elu osasse, kaotus õpetab palju paremini kui võit.

Olümpiavõitja oli avatud, temast kiirgas vaimsust ja sisemist rikkust. See ei jäänud õpilastel märkamata. Tugev ja pikk aplaus ning saalist külalisele kõvasti ja tunnustavalt öeldud  „Aitäh“ oli märguanne, et räägitu jõudis pärale ja võeti omaks.

 

Ants Tammar

Artikkel avaldati ajalehes Nädaline, 25.10.2011

Söögivahetund on paljudele õpilastele üks tähtsamaid osi koolipäevast, eriti poistele. Üks noormees kirjutas küsitluses muheda repliigi: „Tervet koolipäeva ei saa õpilane söömata olla, sest siis ei suuda ta tundides keskenduda ja võib tekkida olukordi, kus hakkab tühja kõhu pärast viimastest tundidest „poppi“ tegema.“

Koolitoit annab koolielus palju kõneainet ja tekitab diskussioone. Üle-eelmisel õppeaastal oli koolitoidu teema Kohila gümnaasiumis korduvalt päevakorral ning selle üle arutleti palju. Kuna õpilasi toitlustas eraettevõte, mis huvitus eelkõige kasumist, aga mitte õpilaste heast toitlustamisest, siis tekkisid mitmed probleemid.

2009. aastal tehtud Andy Merisaare uurimistööst „Koolilõuna Kohila gümnaasiumis“ selgus, et X-XI klassi õpilastele jäi toidu kogus pikal koolipäeval väikeseks ning osa õpilastest soovis täiendavat söögikorda. Enamik vastanutest arvas, et kooli toidul pole viga midagi, kui välja jätta see, et süüa antakse vähe. Tehti ettepanek, et võiks olla iseteenindus ja õpilased saaksid tõsta endale sobiva toidukoguse, et kõht täis saaks. Avaldati ka arvamust, et toidumenüü võiks olla rikkalikum.

Seda, et koolitoit oleks kõigile meeltmööda, arvatavasti ei saavutata. Kuna  poiste ja tüdrukute ning perekondade toitumisharjumused on erinevad, siis kõigile sobivat menüüd koostada ei ole võimalik.

Kui rääkida tervislikust toidust, siis paljud teise ja kolmanda kooliastme (IV-IX klass) õpilased krimpsutavad selle jutu peale nina. Aeg-ajalt juhtub, et täiskasvanute arvates maitsva  ja tervisliku toidu jätavad õpilased kõige enam järele ning eelistatakse kiirtoite meenutavaid sööke. Vanemate kiire elutempo ja kiirtoit ning vähene aeg, kus kogu pere on kodus ümber toidulaua, mõjutab laste toitumisharjumusi ja mitte alati tervisliku toidu kasuks. Koolil on ka tervisliku toitumise harjumuse kujundamise  osas täita oluline roll.   

Aasta jooksul on toimunud siiski positiivsed muutused. Tervislik toit on tasapisi õpilastele omasemaks saamas ja söögikultuur paremaks muutunud. Eelmisest õppeaastast on Kohila gümnaasiumi õpilaste toitlustamises suured muudatused. Koolisöökla on nüüd Kohila vallavalitsuse alluvuses ning koolil on senisest suurem  sõnaõigus söökla tegevuses ja arengus.

Õpilased on avaldanud arvamust, et Kohila koolis on õpilaste toitlustamine päris hästi edenenud ning koolitoit on varasemaga võrreldes paremaks muutunud. Õpilaste uurimistöödest ja küsitlustest selgus, et vähesed olid koolitoidu suhtes kriitilised. Enamiku õpilaste arvates on toit nüüd maitsvam ning portsjonid suuremad. On poisse,  kes  tahaksid veelgi suuremat portsjonit. Eelistatakse kartuliputru, hakklihakastet, pihve, frikadellisuppi.

Rahulolematud on põhiliselt teise ja kolmanda kooliastme tüdrukud, kes on toidu suhtes valivamad ning eelistavad supi ja prae asemel süüa puhvetist ostetud saiu… Tüdrukute söömist koolisööklas mõjutab ka sõbrannade arvamus. Algklasside õpilaste seas on aga neid, kes soovivad koolisööklas süüa friikartuleid ja hamburgerit.  

Varasemaga võrreldes  on rohkem puu- ja juurvilju ning toorsalateid, mida saab õpilane endale sobiva koguse võtta.  On mahla- ja piimaautomaadid, tulenevalt sellest on piima tarbimine suurenenud. Varem kallati piim klaasidesse ning pikaajalise seismise tulemusena muutus piim põlualuseks ja vähesed õpilased võtsid piima. Nüüd juhtub aeg-ajalt, et piimaautomaadis olev piim on ära joodud. Ei ole enam piima raiskamist.

Kuna paljud õpilased hommikuti kodus ei söö või ei jõua süüa, sest võtavad hommikul unest maksimumi, hakkab neil tühi kõht juba esimese tunni ajal vaevama. Nad ei pea koolipäeva hommikul kaua tühja kõhtu kannatama, sest esimesel ja teisel vahetunnil on  võimalik saada tasuta putru moosiga ning piima, mahla, leiba ja saia.  Seda võimalust kasutavad paljud põhikooli vanema astme ja gümnaasiumi osa õpilased. Paljud tulevad kooli kaugelt ja varakult. Hommikusöögi tahtjaid on mõnel päeval juba üle saja. Putru söövad põhiliselt poisid ning aeg-ajalt küsivad seda juurdegi. Eriti vanemate klasside noormeestele on hommikune pudrusöömine oluline, sest lõunasöök on kell 13.10. Varem ei saa, sest õpilasi on 730 ja on kolm  söögivahetundi – esimene kell 11.05 ja teine 12.05.   

Kohila gümnaasiumis püütakse õpilaste toitlustamisel paindlik olla. Tühi kõht ei tohi  koolis  kedagi vaevata.  Kohila vallavolikogu otsusega maksavad V-XII klasside õpilased  natuke toiduraha. Näiteks oktoobris 5.12 eurot. Sellest solidaarsuse printsiibist lähtuvalt saavad ka gümnaasiumiõpilased, kes peaksid toiduraha täies ulatuses maksma, vähemalt kolm nädalat tasuta süüa, kui on väikese osa toidurahast tasunud. Selline kompromiss on paljudele peredele meeltmööda lahendus.

 

Ants Tammar

Artikkel avaldati ajalehes Nädaline, 11.10.2011   

Kohila koolis tähistati õpetajate päeva 7. oktoobril. Hommikul allkirjastati õpetajate toas  võimu üleandmis- ja vastuvõtmisleping. Uued juhid, direktor Janno Tobi, õppealajuhatajad Oskar Vooremäe ja Uwe Sööt olid õpetajate päeval kooli juhtimisel  tegusad ning korraldasid õpetajatele üllatusterohke ja meeldejääva  päeva.

Asendusjuhtkonna ja -õpetajate ning kümne sotsiaalpedagoogi vastutusalad, tööjaotus ja tegevused olid üksikasjalikult paika pandud ning kõik kulges ladusalt.

Õpetajatele oli uue juhtkonna korraldusel kolm 30-minutilist koolitundi: laste mänguväljakul õuesõppe ning kooli aulas mälumängu- ja  mängutund. Õpiti ja tegutseti ülemeelikult ja usinalt.

Kooli aulas esitati õpetajatele sõnalis-muusikaline kava, milles oli V-VI klassi õpilastel kandev roll. See oli humoorikas kooliteemaline põimik, kus räägiti lahedast koolielust, mis koosneb lahedatest tundidest ja õpetajatest ning  põnevatest üritustest.

Lahe, sisukas ja emotsionaalselt rikas õpetajate päeva tähistamine, mis on gümnasistidele  meeldivaim kooli traditsioon, lõpetati koos maiustades. Kohvikõrvase tõid lauale ka Kohila vallavalitsus ja endine vallavanem, Riigikogu liige Andrus Saare.

Õpetajaid tuli nende pidupäeval õnnitlema Kohila vallavanem Heiki Hepner, kes ütles koolmeistritele, et õpetaja ametit on väärt pidada, sest õpetaja on lugupeetud inimene.

 

Ants Tammar

Artikkel samal teemal: Ants Tammar „Õpetajate päev Kohilas“. Nädaline, 11.10.2011