Kodulugu algab kodu-uurimuslikust tööst

Eelmise aasta lõpul palusid Johannes Käisi Selts ja Paide ühisgümnaasium Eestimaa III–VI klassi õpilastel minna põnevale uurimisretkele möödunud aegade radadele. Pereliikmetel on jutustada palju huvitavat oma lapsepõlvest, suguvõsast, kodukohast, koolielust jne. Uurimisretkel tehtud kodu-uurimuslik töö paluti saata Paide ühisgümnaasiumisse. Seal on 16. septembril  väikeste kodu-uurijate päev, kus esitletakse konkursi „Kodu. Perekond“ viit huvitavamat ja paremini vormistatud uurimust. 

Rapla maakonnast osutus väljavalituks ka Kärolin Havakats Kohila gümnaasiumist. Kärolin kirjutas uurimistöö „Minu vanaema Maie Havakatsi perekonna väärtused“. Uurimistööd juhendasid  Urve Tamberg ja Aire Havakats.

Konkursi ja väikeste kodu-uurijate päeva korraldajad rõhutasid eelteates, et mälestuste kogumisel on oluline osa põlvkondadevahelise kokkukuuluvustunde hoidmisel. Kodu-uurimusliku tegevuse abil saab lapsi õpetada talletama ja hoidma perekonna mälestusi ning ergutada huvi kodukoha vastu. Algklassides pannakse alus huvi tekkimisele.

Kohila gümnaasiumi neljanda klassi õpilased peavad õppeaasta jooksul tegema uurimistöö ning seda oma kaasõpilaste ja kooli juhtkonna ees kaitsma. Eelmisel õppeaastal tehti 63 uurimistööd, neist 13 olid kodu-uurimuslikud (valdavalt õpetaja Riina Annilo klassist).

Üks poiss tahtis UFO-dest kirjutada, aga kui nendest ei saanud, siis kirjutas hoopis vanavanaisast ning arvas, et see valik oli esimesest siiski parem. Põhiliselt kirjutati oma vanaema eluteest ja mälestustest – viis uurimistööd. Veel kirjutati vanaema pereväärtustest, vanemate ja vanavanemate lapsepõlvemängudest, koduküla tädi lapsepõlvelugudest, elust eelmise sajandi keskel ja praegu, kaasõpilaste kodukohtadest jne. Nendest lugudest peegeldus vanaemade ja vanaisade ning nende vanemate ja õdede-vendade elujõud ja visadus sõjajärgsete aastate elukeerdkäikude raskustes. Mitmes uurimistöös kajastus paljude lähisugulaste elutraagika ning rängad katsumused neljakümnendatel-viiekümnendatel aastatel.

Tähelepanu ja tunnustust pälvinud Kärolin Havakatsi  uurimuses kirjutab  autor vanaemast kui pereväärtuste hoidjast, kes on need oma lapsepõlvest kaasa saanud. Uurimistöös kirjutatakse ka  pärandatavatest pereväärtustest ning autor on jõudnud arusaamiseni, et peab tulevikus neid väärtusi ise edasi kandma. Kokkuvõttes aga nendib ta, et palju räägitakse rahast, tervisest, ilusate asjade ostmisest, kuid sellest, mis on seotud  meie hinge ja pereväärtuste ning suguvõsa ajalooga, me ju tavaliselt palju ei räägi.

Ühest uurimistööst leidsin mõtlemapaneva arvamuse: „Minu vanaema räägib tihti minevikust ja sellest, mis oli nende ajal. Ma saan seda võrrelda meie eluga. Tänapäeval on lastel arvutid, vanasti ei olnud. Praegune elu on kergem ja huvitavam, kuna infotehnoloogia areng on väga kiire.“

 Kokkuvõtetes avaldas mitu last rõõmu ja rahulolu, et uurisid oma vanaema ja sugulaste  elukäike ning said nende kohta üllatavalt palju teada. Veel mainiti, et uurimistöö tegemise käigus olid pereringis meenutustetunnid koos vanade fotode vaatamisega. Saadi palju teavet ka oma kodukoha ajaloost. See rõõmustas lapsi.

Artikli kirjutamise käigus leidsin huvitava, selle kirjutisega haakuva koduloolise fakti: 1959. aastal pandi algklasside tunniplaani uus õppeaine – kodulugu. „Varem alustasid algklasside õpilased ajaloo, geograafia ja loodusõpetuse õppimist kaugest Kiievist, Uraalist, Donbassist jne. Samal ajal aga ei teadnud õpilased midagi oma vanavanaisade elust, kodukohast, selle ainelistest ja kultuurilistest rikkustest. Noortel, kes varem lõpetasid kooli, jäigi põhjalikumalt tundmata meie kõige lähem ümbrus. Enamikus koolides on moodustatud kodulooringid, neist tuleks esile tõsta Kohila keskkooli ringi,“ kirjutati rajoonilehes Ühistöö aastal 1959.

Võib-olla algab kodulugu ka aastal 2011 kodu-uurimusliku töö tegemisega. 16. septembril on Paides uue konkursi väljakuulutamine, et tekiks kodu-uurimusliku tegevuse järjepidevus koolis.

 

Ants Tammar

Artikkel avaldati ajalehes Nädaline 13.09.2011  

Kohila gümnaasium ühines Euroopa koolide kogukonnaga

Kohila gümnaasium ühines eelmisel õppeaastal koostööprojektiga eTwinning ehk  Euroopa koolide kogukond. Internetikeskkonnas eTwinning  tehakse veebipõhiseid projekte, mille läbiviimiseks kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT-d).             

Kohila gümnaasium osales projektis „Water, water everywhere“ (Vesi, vesi igal pool). Selle projekti käivitasid internetikeskkonnas ja juhtisid Kirsti Solvak Kohila gümnaasiumist ja  Chris Liptrot Suurbritanniast. Projektis tegutses viis kooli:  Suurbritanniast Hawkley Hall High School,  Rumeeniast  Colegiul Ec,,A. Rugina, Rootsist Göteborgi Trulsegårdsskolan, Eestist Valga gümnaasium ja Kohila gümnaasium.        

Projektis osalesid õpilased vanuses 11-16 aastat – Kohila gümnaasiumis Mariliis Karro, Marette Esko, Mirelle Tomson, Andro Tuisk ja Mait Rõõmus. Õpilased mõõtsid kraanivee, vihmavee ja jõevee happesust, läbipaistvust, hapnikusisaldust. Kohilas kasutati mõõtmiseks Tiigrihüppe Sihtasutuse kaudu saadud Vernier`i laboriseadmeid. Võrreldi tulemusi ja koostati esitlusi, millega võib tutvuda  kodulehel http://web.zone.ee/waterwater/.

Hiljuti omistati projektile „Vesi, vesi igal pool“ nii Tiigrihüppe Sihtasutuse kui ka Euroopa taseme kvaliteedimärk, mis tõestab eTwinningu tegevuste kõrget taset. Kvaliteedimärk on tunnustus Kohila gümnaasiumile, projektijuhile  Kirsti Solvakule ja õpilastele silmapaistvalt hea projekti ning suurepärase tegevuse eest Euroopa koostöös. Õpilastele on  eTwinningu kvaliteedimärk omamoodi tänu kaaluka panuse eest projektis.

 

Ants Tammar

Artikkel ilmus ajalehes Nädaline 08.09.2011

Ülikoolid meelitavad noori rohkem kui kutsekoolid

Taasiseseisvunud Eesti algusaastatel sündinud lastest on paljud nüüd gümnaasiumi lõpetanud. Enamik neist on haridusteed jätkanud.

Sellest, millised olid abiturientide unistused ja tegevused karjääri planeerimisel ning teadlikkus edasiõppimisvõimalustest, kirjutasid Kohila gümnaasiumi  abituriendid, praegused vilistlased Janar Mäekivi, Stanislav Kozlov ja Helen Ernesaks  uurimistöö. Abiturientide uurimistöid juhendasid õpetajad Tuuli Särekanno, Anett Välling ja Margot Sarv.

2010. aastal tehtud küsitlusest selgus, et 47-st vastanust 3 teatas, et pärast gümnaasiumi lõpetamist lähevad nad tööle. Küsitluse tegemise hetkel ütles 28% vastanutest, et ei ole valikut veel teinud. Need, kes olid otsustanud, eelistasid kõige enam Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli. Need olid populaarsed  eelkõige neidude seas. Ainult noormehed eelistasid Tallinna Tehnikaülikooli. Rakenduskõrgkoolidest oli eelistatuim Tallinna Majanduskool.

Edasiõppimisvõimalustest saadi kõige enam infot internetist. Seda mainis 36 abiturienti 47-st ehk 77% küsitletutest. Noorte jaoks on oluline leida vajalik info kiiresti ja mugavalt ilma kodunt lahkumata.

2011. aastal tehtud küsitlusest selgus, et 37-st vastanust 34 teatasid, et nad soovivad jätkata oma haridusteed (21 noormeest ja 13 neidu). Kaks noormeest soovisid aasta vahele jätta ning üks neiu soovis teha aasta vabatahtliku tööd mõnes välisriigis. 17 abiturienti olid juba kõrgkooli välja valinud ja 17 ei olnud veel otsust teinud.  Taas eelistati Tartu ja Tallinna Ülikooli. Noormehed soovisid endiselt  minna Tallinna Tehnikaülikooli.  11% vastanutest tunnistas, et on juba ammu teadlikud, kus ja mis erialal soovivad õppida.

Noormeestest 20 soovis Eestis ja üks välismaal õppida. Neidude puhul on need arvud 9 ja 4. Kõik, kes unistasid välismaal õppimisest, teeksid seda Inglismaal.

15 noormeest ja 9 neidu arvasid, et pärast kõrgkooli lõpetamist on töövõimalusi piisavalt ning kes  otsib, see leiab ka tööd. Usutakse, et maailm on majanduskriisist taastumas ja ka Eesti tööturul tulevad positiivsed muutused. Siiski oli kaheksa noormeest ja viis neidu murelikud töövõimaluste ja madala palga pärast Eestis. Kaheldakse Eesti tööturu jõulisuses ja usutakse rohkem välismaa tööturu võimalustesse.

Uurimistöödest selgus, et suur osa abiturientidest jätab kutse- ja koolivaliku üsna viimasele hetkele. Eriala ja kooli valikut tehakse sageli  kooli asukoha põhjal. Eelistatakse Tallinnas õppida, sest siis on võimalus elada kodus ning mitte kulutada suuri summasid korteri rentimiseks või ühiselamus elamiseks. Põhjusi, miks otsustatakse ikkagi kodumaal õppida, on mitmeid. Valdavaks   on väiksem rahaline kulu.

Ühe uurimistöö tulemusena selgus, et abiturientidel on edasiõppimise vastu suur huvi, kuid mitte eriti Raplamaal. Paljud abituriendid ei teagi kohalikest õppimisvõimalustest, 10 vastanut mainisid    Mainori Kõrgkooli.

42 küsitletu hulgast viis oleks huvitatud õppimisest kutsekoolis. Enamik abituriente arvas, et kutsekool neid ei paelu, kuna seal puudub huvitav eriala. Arvati, et ülikooliharidusel on tänapäeva tööturul suurem väärtus kui kutseharidusel. Siit võib järeldada, et ülikoolid meelitavad noori rohkem, kui kutsekoolid.

Nüüd, uue õppeaasta algul saab juba rääkida sellest, kus õpivad Kohila gümnaasiumi viimase, 52. lennu 41 lõpetanut ning kas unistused ja soovid teostusid. Õppima läksid 35 noort: Tallinna 23, Tartu 8, Pärnu 2, Rapla 1 ja Taani 1. Kõige enam asuti õppima Tallinna Ülikooli (8 noort), Tallinna Tehnikaülikooli (4) ja Tartu Ülikooli (4). Tallinna Tehnikakõrgkoolis õpib sel kevadel Kohila gümnaasiumi lõpetajatest 2, Eesti Maaülikoolis 2, Eesti Kunstiakadeemias,   Euroülikoolis ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis 1. Ülikoolide kolledžisse asus õppima 5 noort ning erinevatesse kutseõppeasutustesse veel 7 noort. Tööle läks 6 gümnaasiumi lõpetanut, mitmed neist kavatsevad lähiaastatel õpinguid jätkata.

Kõik unistused ja soovid noortel ei täitunud, aga kõige olulisem on see, et õpinguid jätkatakse.

Ants Tammar

Artikkel avaldati ajalehes Nädaline 03.09.2011

Juubelihõnguline ja üllatusterohke tarkusepäev Kohila gümnaasiumis

Selle aasta tarkusepäev, esimene september oli Kohila hariduselus juubelihõnguline ning mitmete tegevuste ja asjade poolest tähelepanuköitev. 55 aastat tagasi reorganiseeriti Kohila 7-klassiline kool Kohila keskkooliks, mille on lõpetanud 52 lendu. Pool sajandit tagasi aga avati praeguse koolimaja vana osa.

Kohila hariduselu tähtsatele tähtpäevadele andis sära  vallavalitsuse kingitus  kooliteed alustavatele esimese klassi õpilastele ja koolile. Esmakordselt said uue õppeaasta avaaktusel esimese klassi õpilased kooli lipu värvi rukkilillesinise vesti, millel on kooli logo ja Hageri kihelkonna vöökiri. Gümnaasiumile aga kinkis vallavalitsus Kohila kooli vilistlase, tekstiilikunstnik Ehalill Halliste tehtud gobelään friisi „Eesti kuld“ (50×550 sentimeetrit), kuhu on kunstnik kudunud Eesti kümme olulist sümbolit: Eesti kaart, lipp ja vapp ning suitsupääsuke, rukkilill, paekivi, must leib, räim, laululava ja kolm valget purjekat. Aktusel avas autor viienda klassi õpilaste kaasabil oma teose sisu ja seal kujutatud sümbolite tähenduse, tehes südamliku isamaalise jutustusega  õpetliku sissejuhatuse uude õppeaastasse. Kohila endine  vallavanem, Riigikogu liige Andrus Saare ja vallavanem Heiki Hepner tunnustasid kooli tegevust, sest gümnaasiumil on valla arengus tähtis roll ning soovisid kooliperele edukat õppeaastat. Andrus Saare kinkis igale klassile Eesti laualipu.

On kujunemas traditsioon, et 1. septembril kingitakse koolile maal. Eelmisel aastal tellis vallavalitsus  Ilmar Kruusamäelt vaimuvalgust-haridust väärtustava maali „Valge maja“.  Kuna viiskümmend aastat tagasi said Kohila lapsed uue koolimaja, siis selle tähtpäeva märkimiseks otsustas Kohila kooli endine õpilane, Kohila gümnaasiumi teenetemedali omanik Urmas Sõõrumaa kinkida tarkusepäeval koolile koolimajast tehtud maali, mille autor on Aivar Rihkrand.

 Kohila vald panustab kooli arengusse pidevalt ja palju. Tüdrukud said uue õppeaasta algul uue käsitöö ja kodunduse klassi, kus on õppeköök ja degusteerimise saal, käsitöö ja kangastelgede ruum. Kuna paljud kümnendasse klassi tulevad neiud on valinud praktilise suunitlusega rakendusliku õppesuuna, aitavad head õpetamistingimused uut õppesuunda arendada.

Kohila gümnaasium vaatab lootusrikkalt tulevikku. Kui paljudes maakoolides õpilaste arv väheneb, siis Kohila gümnaasiumis suureneb. Aasta tagasi oli 694 õpilast ja neli esimest klassi, siis selle aasta esimesel septembril oli kooli nimekirjas 730 õpilast ning viis esimest klassi 107  lapsega.

Kohila vald on Raplamaal ainuke, kus on olnud pikemat aega positiivne iive. See tähendab  õpilaste arvu suurenemist ka edaspidi. Pikemaajalisest prognoosist nähtub, et 2016. aastal ületab Kohila gümnaasiumi õpilaste arv 900 piiri. Pool sajandit tagasi avatud koolimaja, millele lisandus 1977. aastal juurdeehitus, jääb kitsaks. Juba kavandatakse koolile uue juurdeehituse, keskkonnahariduskeskuse ehitamist. Seal saavad olema ka õppeklassid. Keskuse projekt on juba olemas. 

Ants Tammar

Artikkel samal teemal: Katrin Helend-Aaviku „Kohila gümnaasium alustas õppeaastat juubeliga“. Nädaline, 03.09.2011

Viies 100 päeva ball Kohila gümnaasiumis

Kohila gümnaasiumi XI klassi õpilased korraldasid õpetaja Silvia Purje ja huvijuht Tiina Kandi juhendamisel 1. aprillil 52. lennu 41 abituriendile 100 päeva balli.

Direktor Raivo Heinaru ütles viiendat 100 päeva balli avades, et ball on Kohila gümnaasiumis väärtuslikuks ja hingekosutavaks traditsiooniks muutunud ning on kooli elus oodatud ja  meeliülendav sündmus.

Ball oli aulas, mis valmis viiskümmend aastat tagasi. Selles saalis oli peagu 45 aastat tagasi Rapla rajooni abiturientidele 100 päeva ball, kus öeldi õpilastele, et neil on ees elumaantee ja ristmikud ning paluti olla edaspidises elus targad otsijad ja otsustajad, õnnelikud leidjad jne. Selleks, et otsingud ja otsustamised kergemad oleksid, kutsuti palju aastaid tagasi toimunud ballile esinema kõrgkoolide esindajad, et abituriendid saaksid teavet ülikoolidest, informatsiooni vastuvõtutingimustest ja vastuseid tekkinud küsimustele.

Aastatega on balli sisu palju muutunud. Seekord esinesid võistlustantsijad Martin Trudnikov ja Marianne Äkke ning Rasmus Kivipõld ja Marianne Kosenkranius tantsuklubidest  Twist ja Laguun. Kütkestav oli Raplamaa Laulukaruselli võitja Tiina Adamsoni ja Mait Rõõmuse esinemine. Vürtsi andsid ballile abiturientide vaimukad ja elurõõmsad toostid. Sõnavõttudes tunti rõõmu, et veel on jäänud natuke aega elada õpilase tarmukat ja elurõõmsat elu. Sooviti tuult tiibadesse, üksteisele meelerahu ja edu eksamiteks ning julgust võtta riske ja teha ikkagi seda, mida süda nii väga igatseb. Tänati kaaslasi ja õpetajaid väga meeldiva 12 aasta eest. Üks abiturient teatas, et tal oli pärast põhikooli lõpetamist soov ära minna, aga jäi Kohila gümnaasiumi. „Ma ei kahetse seda, sest siin olen saanud ilusaid ja õnnelikke hetki ning eduelamust,“ teatas edukas noormees rahulolevalt. Paljud ütlesid, et õpingutest Kohila koolis on meenutada palju head ning see  annab enesekindlust ja julgust õpingutes edasi pürgida. Sooviti sedagi, mida 45 aastat tagasi: õigete otsuste tegemisel olgu süda kuum ja mõistus kaine.

Suur ballitort tuletas meelde, et varsti algab eksamipalavik, aga enne selle algust peabki abiturient maiustama ja lustima  ning tantsupõrandal maagilisi samme ja ringe tegema, et eksamipalavik abiturientidel liialt võimust ei võtaks.  Alates 2003. aastast on Kohila gümnaasiumi tunniplaanis peotantsutunnid (õpetaja Silvia Purje), seetõttu tundsid peolised erilist rõõmu tantsuoskusest ja nautisid  ballitantse. Tantsuks mängis ansambel Ingle (pillimehed Argo Niinemets ja Rünno Leinberg). Muheda olekuga säravad   ballijuhid Janno Tobi ja Liisa Hansar ning balli prints Karl Aru ja printsess Kertu-Liina Mahla aitasid ballist kujundada ilusa, meeleoluka ja meeldejääva peo.

Balli traditsiooniline lõputants ehk ühistants „Islandi valss“ andis märku, et varsti ollakse   taas ülevas meeleolus ja  pidulikus riietuses  gümnaasiumi aulas, aga siis juba lõputunnistust vastu võtmas.

           

Ants Tammar

Artikkel ilmus ajalehes Nädaline 05.04.2011

Noored tegid ja teevad Eesti riiki

Kohila gümnaasium andis 23. veebruaril vabariigi sünnipäeva aktusel üle kolm teenetemedalit. Seekordsed laureaadid olid vanemõpetaja Õnne Rõõmus, abiturient Caisa Sell ja MTÜ Kapa-Kohila liige Urmas Sõõrumaa.

Vabariigi sünnipäeva aktuse nii-öelda troonikõne pidas ajaloolane, taas Riigikogusse kandideeriv erakonnajuht Mart Laar. Kõne kirjeldas riigi saatuse tähtsaid sündmusi ja oli suunatud noortele.

Laar rõhutas, et Eesti vabariigi asutasid noored. Riigi okupeerisid venelased siis, kui riigi asutajad olid saanud 20 aastat vanemaks. Riigi taasiseseisvuse taga olid taas noored inimesed, kes täna on saanud 20 aastat vanemaks. „Hea on vaadata tagasi sellele, mis on olnud ja mõelda ka sellele, mis on ees. Eesti vabariik on ühtepidi vana, üle üheksakümne aasta. Teiselt poolt on ta riik, mis on jäänud saatuse tahtel mõnes mõttes pidevalt nooreks.

Ajalugu ja naabrus on toonud kaasa selle, et me pole saanud selle riigiga vanaks elada, sest ikka ja jälle on tulnud keegi, kes on leidnud, et sellel väikesel rahvakillul siin Läänemere ääres polegi seda oma riiki vaja. Alati on kuskil olnud keegi, kes peaks tegelikult õigemaks, et mingid suured ja vägevad rahvad meid valitseksid, õpetaksid ja juhiksid. Kuid eesti rahvas on olnud kangekaelne ja vabadust ihkav,“ alustas Mart Laar pikemat sõnavõttu. Laari kõne oli kantud noortest ja vabadusest.

Aktust ilmestasid just needsamad noored, kelle poole Laar pöördus sõnumiga igavesti noorest riigist. Laulis kooli koor, mängisid viiuldajad ja kaks vahvat puhkpillipoissi.

Tiiu Raav, Rapla maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja, pidas  sünnipäevakõnes tähtsaks, et noored lahkuvad laia maailma elutarkust koguma: „Kuid ometi oodatakse teid siis targemana koju tagasi. Kui need ahvatlused teis võitu saavad, siis küsige mõttes, kui meie siit ära läheme, kes siis siia jäävad?“ Tiiu Raavi sõnul ei peagi iga päev välja näitama oma isamaa-armastust, küll võiks isamaa-armastus saata meid iga päev, olla meie tegude idee.

Teenetemedali saajate nimel rääkis Urmas Sõõrumaa, kes nimetas üheks enda ja MTÜ Kapa-Kohila õnnestunud otsuseks Raivo Heinaru meelitamist Kohila gümnaasiumi direktoriks. „Ütlen suur aitäh Raivole, et ta on seda kooli juhtinud üle 10 aasta. See on ehtne näide sellest, kuidas uue inimese tulekuga lõppesid ära jutud, et me ei saa mitte midagi teha, kuna raha ei ole. Inimesed panid isetegemistele käed külge ja selle järel tuli ka raha,“ kõneles Urmas Sõõrumaa, jättes konkretiseerimata ja õhku lubaduse aidata Kohila gümnaasiumi edendamisele kaasa ka tulevikus. „Sellest kõneleme hiljem,“ ütles Sõõrumaa.

Aktusele eelnenud päevadel märgiti Kohila gümnaasiumis Eesti Vabariigi 93. sünnipäeva temaatiliste raadiosaadetega. V-XII klassi õpilastele korraldati mälumäng, teemadeks sündmused ja isikud Liivimaa kubermangus 1917-1918 ning Eesti Vabariigis 1918-1920.

 

Kohila gümnaasium autasustab alates 2005. aastast teenetemedaliga pedagooge, koolitöötajaid, õpilasi ja teisi kooli arengule kaasaaitajaid. Varasematel aastatel on teenetemedali saanud kokku 30 õpetajat, 3 koolitöötajat, 2 õpilast ja 12 kooli arengule kaasaaitajat.

Tänavu lisandunud medalisaajaist:

Abiturient Caisa Sell võitis 2010. aastal vabariiklikul keskkonnamüra-teemaliste uurimistööde konkursil esimese koha ja tutvustas oma uurimust „Müra Kohila gümnaasiumis“ Tallinnas rahvusvahelisel keskkonnamüra-teemalisel konverentsil.

Vanemõpetaja Õnne Rõõmus töötab Kohila gümnaasiumis alates 1986. aastast matemaatika õpetajana. 2008. aastal valiti Õnne Rõõmus Raplamaa aasta õpetajaks ja 2009  sai ta MTÜ Kapa-Kohila  hariduspreemia.

Ettevõtja Urmas Sõõrumaa endine õpilane, kooli arengule kaasaaitaja. Algatanud ja teostanud kooli arengus mitmeid võtmetähtsusega ettevõtmisi. 2009. aastal sai Kohila valla vapimärgi.

 

Margus Mikomägi

Ajalehe Nädaline ajakirjanik

Artikkel  avaldati ajalehes Nädaline  26.02.2011

Kohila gümnaasiumi ärihaid sisenesid hulljulgelt ärimaailma

Kohila gümnaasium oli esimene kool, kus esitleti uut majandushariduslikku lauamängu „Ärihai“ ning korraldati esimene ärihai turniir.

Alustuseks tutvustas lauamängu kontseptsiooni autor Maarius Tiits osaühingust Business School koos Juhan-Markus Laatsiga mängu ennast ja mängureegleid ning siis algas turniir. 

Avanes ärimaailm, kuhu siseneti tormakalt ja hulljulgelt. Turustati oma firmat ja värvati sinna töötajaid, soetati kinnisvara, hoolitseti töökeskkonna eest, lasti professionaalidel ennast aidata, tegeldi infotehnoloogia täiendamisega jne.

Olid ärihai rahatähed, börsitabel, börsiuudiste kaardid jne. Paljudel mängijatel laabusid äriasjad hästi, aga oli neidki, kes said äris hundipassi. Mäng haaras ruttu 16 noormeest ja 7 neidu enda kütkesse ning iga tunniga hasart suurenes. Turniiri juhid olid üllatunud, et õpilased kiiresti mängureeglid omandasid ning nii ruttu  õhinasse sattusid. See on seletatav asjaoluga, et enamik osalejatest on olnud või on kooli õpilasfirma tegevuse ja laatadega seotud ning koolis majandusõppes  mõndagi äritegevusest teada saanud. Kord nädalas on koolis majandusõpetuse tunnid.

Lauamäng „Ärihai“ on põnev ärisimulatsioonimäng, mis võimaldab omandada teadmisi ja oskusi ettevõtluse protsessidest ning annab ülevaate investeerimis- ja rahamaailmast. Mäng koosneb kahest osast. Esimeses osas on mängija uue firma omanik, kes peab firma arendama kasumit tootvaks ettevõtteks. Esimeses osas saab mängija aeg-ajalt käia ärikoolis, messidel, ärireisidel jne. Teises osas peab mängija teenitud raha oskuslikult aktsiatesse paigutama  või investeerima.

Kohila gümnaasiumi majandusõpetuse õpetaja Margot Sarve arvates andis turniir  õpilastele võimaluse tundma õppida enda ärivaistu ning kogeda, kuidas käib reaalselt äritegevus.

„Mäng on interaktiivne majandushariduslik  õppevahend, mis annab algteadmised äritegevusest.  Selgitatakse äri ja aktsiaturuga seotud mõisteid, selles on humoorikad teoreetilised küsimused. Praktilises osas kehastuvad mängijad firmajuhiks ning emotsionaalse aktiivõppe meetodi abil tungitakse ärimaailma ning saadakse teada, mis seal toimub. Hea õppevahend majandusõpetuse tunnis,“ arvas õpetaja Margot Sarv

Aina rohkem räägitakse sellest, et õppetund koolis peab olema atraktiivne, intensiivne ja  õpilast pahviks lööv. Seekordne majandusõpetuse tund seda ka saavutas. Õpilased ei tahtnud turniiri lõpetada ja majandusõpetuse tund venis kolme tunniliseks.

„Kokkuvõtvalt öeldes oli meil üle pika aja väga lõbus majandustund, milles õppisime väga palju uusi majandusalaseid teadmisi ja oskusi. Võttis aega, et mängust aru saada, aga kui lõpuks aru saime, kulges mäng kiirelt ja huvitavalt. Kaasahaarav mäng tõmbas turniiri ruttu käima. Arendas majanduslikku mõtlemist,“ arvasid 23 turniiril osalenud ärihaid.

Tänu õpetaja Margot Sarve ettevõtlikkusele ja lauamängu „Ärihai“ loojate abivalmidusele  teostus ainulaadne ettevõtmine Kohilas ning kool sai viis vajalikku ja kütkestavat õppevahendit.

 

Ants Tammar

Artikkel ilmus lühendatult ajalehes Nädaline 12.02.2011

Keskkonnanädalal Kohila gümnaasiumis „putitati“ prügi uuele elule

Kohila gümnaasiumis oli keskkonnanädal, mida korraldatakse 2004. aastast. Varasematel aastatel on keskkonnanädalal olnud kindel teema. 2009. aastal keskenduti mürale ja mullu tähistati keskkonnanädalaga Eesti looduskaitse 100. tegevusaastat. Sellel aastal, rahvusvahelisel metsa-aastal ja keemia-aastal, oli programm varasematega võrreldes mahukam. Kaheksandal keskkonnanädalal oli tähelepanu keskmes looduskaitse, keskkonnahoid ja jäätmete taaskasutamine.

Igal hommikul teise tunni algul oli temaatiline raadiosaade, kus räägiti keskkonnast, metsa-aastast, aasta puust ja linnust, partide toitmisest jne.

Võimla õppeklassis oli keskkonnaameti rändnäitus „Hoia, mida armastad!“. Näitus on valminud Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaasabil ja juhib tähelepanu meie looduse mitmekesisusele ja kaitsele. Väljapanek oli täis õpetlikke materjale ja mänge, andes  mõtlemisainet looduskaitsest ja meie elukeskkonnast. Kümnel stendil olevad kirjutised ja fotod teavitavad, milleks loodust kaitsta ning mida, keda ja kuidas looduses kaitsta, kuidas looduses tegutseda jne. Kuue mängulise stendi abil sai otsida loomade kodusid, aidata loomi neid varitsevatest ohtudest mööda jne. Eriti algklasside õpilaste  hulgas tekitasid need mängud uudishimu, õhinat ja mängurõõmu. Looduskaitseteemaline põrandamäng haaras aga paljud õpilased kauaks enda kütkesse.

Meie kodude mõju keskkonnale on märkimisväärne. Aeg-ajalt öeldakse, et mis silma alt ära, seda pole olemas. Aga metsas jalutades märkame prügi, mis on kodudest metsa toodud. Prügi rändab, aga ei kao. Keskkonnanädalal püüti õpilastele teadvustada, et tänapäeva üks tuntavamaid keskkonnaprobleeme on jäätmete hulga suurenemine. Ühe inimese kohta tekib jäätmeid peaaegu pool tonni aastas. Sellest suurt osa on võimalik taaskasutada, uueks tooteks muuta. Kümnendate klasside õpilased, kes tutvusid jäätmekäitlusfirma Ragn-Sells tegevusega, mõistsid, et jäätmete käitlemisest ja taaskasutamisest on saanud omaette majandusharu. Ragn-Sells ekspordib taaskasutatavaid materjale paljudesse riikidesse, kus jäätmed „putitatakse“ uuele elule.

Ringkäigul prügisorteerimisjaamades avanes Ragn-Sellsi müügijuhi Ülo Kasema kaasabil ja suurepärase giiditöö tulemusena majandusvaldkond, millest teadmised on napid. Tutvumiskäigul mõisteti, et kui muudame kas või veidi oma suhtumist prügisse ja sellega seotud igapäeva harjumusi, siis suudame säästa ja aidata loodust. Keskkonnasäästlikul ja majanduslikult otstarbekamal viisil saab elu- ja äritegevuse käigus tekkinud jäätmed muuta ohutuks, isegi väärtuseks, mis mõjub hästi keskkonnale ja ka meie tervisele. Õppekäigul veenduti, et jäätmete sorteerimine,  käitlemine ja taastaaskasutusse suunamine on loodust kaitsev ja majanduslikult kasulik ettevõtmine. Paraku räägitakse sellest märksa rohkem, kui vajadusest ja võimalusest vähem prügi tekitada.  Mida ja kuidas seda teha? Küllap on see järgmise keskkonnanädala teema. Vähemalt Ragn-Sellsis prügihunnikute keskel olles tekkis lootus, et edaspidi näeme rohkem keskkonnasäästlikumalt tegutsevaid Eestimaa inimesi ja looduses prügivabu kohti.

Õpilased otsustasid anda omapoolse väikese panuse jäätmete korduvkasutusse. Õpilasesindus kuulutas keskkonnanädalal välja kolm konkurssi. Materjalidest, mida ära visata soovitakse, paluti teha ehteid. Veel on koolikeskkonna disainikonkurss LoTe, et taaskasutatavate materjalide abil muuta kooliruumid põnevamaks, atraktiivsemaks ja õpilasesõbralikumaks. On ka vanapaberi kastide kujundamise konkurss.

Õpilasaktiiv tegi spetsiaalse kasti pudelite jaoks. Kogutud pudelite eest saadud raha annetatakse loomade varjupaigale. Bioloogia, geograafia ja füüsika õpetajad koguvad õpilaste abiga pudelikorke ja vanu teksapükse. Pudelikorke kasutatakse kabenuppudena ning kabelaud tehakse teise korruse koridori vanale koolilauale. Teksapükstest õmmeldakse niisugused taskud, milles saab klassis pliiatseid, joonlaudu jm hoida.

Algklasside õpilastele oli keskkonnamäng „Ferda sordib prügi“ ning nad said aulas jälgida   keemia ja füüsika katseid ja  ise neid teha. Kuuenda klassi õpilased mängisid pakendikasutusmängu. Tehti ka ise keskkonnanädala-teemalisi lauamänge. Loodusainete klassides oli karaoke, kus lauldi looduseteemalisi laule. Traditsiooniks on saanud loodusainete mälumäng, mille seekord võitis IX a klassi võistkond (Maris Evisalu, Laura Ruusmann ja Marianne Äkke). Teise koha võitis XII a klassi võistkond ( Tarmo Saage, Taavi Põld ja Thomas Torgo) ja kolmandaks jäi XI b klassi seltskond ( Karmen Kaljurand, Robert Jakobson ja Janno Tobi).

Kümnenda klassi õpilased vaatasid Tallinna Tehnikaülikooli muuseumis huvitavat näitust „Vulkaan – looja ja hävitaja“. Näituse koostamise ajendajaks oli dramaatiline Eyjafjallajökulli purse Istlandil. Väljapanek kajastab vulkaanide olevikku ja ajalugu ning tutvustab vulkaanilisest tegevusest tekkinud kivimeid. Kaheksanda keskkonnanädala lõpetas loeng abiturientidele  Eestimaa looduskaitse olukorrast ja Eesti looduskaitse saja aastasest ajaloost.

Tegevusrohke, sisutihe ja inforikas keskkonnanädal õnnestus tänu õpetajate  Edith Maasiku, Kirsti Solvaku ja Kadi Adleri ning huvijuhi Tiina Kandi ettevõtlikkusele ja suurepärasele juhtimisele. Erilised tänud kuuluvad algklasside õpetajatele. Ilma nende kaasabita on nii mahukat ettevõtmist raske korraldada. Väga initsiatiivikad ja tegusad olid Kohila gümnaasiumi Hageri klasside õpetajad Riina Annilo, Urve Hinn ja Kristel Vald, kes tegid õpilastega meisterdusringis plastpudelitest põnevaid ehteid ja mitmesugustest jäätmetest mänguasju ning kajastasid  huvitavalt keskkonnanädalat Hageri klasside veebilehel. 

Kooli praegused õpilasesinduse liikmed on juba pikemat aega silma paistnud oma aktiivsuse ja loomingulisuse poolest. Ka keskkonnanädala ettevalmistamisel ja läbiviimisel oli õpilasesinduse panus tähelepanuväärne. Ilma Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Kohila Keskkonnahariduse Keskuse abita oleks olnud seda õpilastele väga vajalikku projekti raske teostada.

 

Ants Tammar

Artikkel avaldati lühendatult ajalehes  Nädaline  05.02.2011

Kohila gümnaasium vaatab lootusrikkalt tulevikku

Vastavalt Haridus- ja Teadusministri määrusele pidid kõik koolid tegema sisehindamise ja kokkuvõtte saatma selle aasta jaanuaris ministeeriumi. Esimest korda läbiviidud mahukas sisehindamine tekitas vajaduse sügavamalt tagasi vaadata kooli lähiminevikku ja analüüsida tehtut ning andis põhjaliku hinnangu kooli praegusele tegevusele. Viiskümmend aastat praeguses koolimajas on olnud väga kirev ja kohati ka vastuoluline ning murede,  rõõmude-  ja saavutusterohke. Sisehindamise aruande ärasaatmise hetkest oleks nagu alanud kooli elus uus periood. Küllap annab kooli arengule uue impulsi Kohila vallavolikogus hiljuti kinnitatud valla hariduse arengukava aastateks 2011-2018. 

Raplamaa suurimas koolis õpib 694 õpilast. Kohila vald on Raplamaal ainuke, kus on olnud  pikemat aega positiivne iive. See tähendab edaspidi õpilaste arvu suurenemist. Tekib 1962. aastaga võrreldav olukord, kui uus koolimaja jäi kitsaks.  1968. aastal projekteeriti juurdeehitus, mis valmis 1977. aastal.  Pikemaajalisest prognoosist nähtub, et 2016. aastal ületab Kohila gümnaasiumi õpilaste arv 900 piiri. Jällegi jääb koolimaja kitsaks, kuigi 2002. aasta sügisel alustasid ka Hageris tööd algklassid Kohila gümnaasiumi osana.

Kohila vallavanem Andrus Saare teadvustas ajalehes Nädaline (8.01.2011), et Kohila on nooruslik ja elujõuline vald, kus on hea tasemega kool. On loomulik, et vallavanem oma kooli kiidab. Aga kui seda teeb ka Eestimaa parimate koolide esireas oleva Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi õppealajuhataja Aime Punga, siis on tunnustusel eriline väärtus. Aime Punga oli Kohila gümnaasiumi sisehindamise tegemisel nõustaja.

Aime Punga ütles, et Kohila vallavanem Andrus Saare oli esimene vallavanem, kes ise avaldas soovi kohtuda nõustajaga pärast sisehindamise aruande valmimist. Nõunik kirjutas kokkuvõttes: „Kohtumisel vallavanemaga kogesin suurt huvi, hoolt ja toetust koolipere tegevuse ja kooli käekäigu vastu. Valla toetusel on kaasajastatud õpikeskkond, kauniks kujundatud koolimaja ümbrus, ehitatud suurepärased spordibaasid jne.

Erilist tunnustust väärib erinevate õppeainete õpetamine tasemegruppides, mille tulemuslikkust näitavad õpitulemused, ning õpilaste kiitvad hinnangud rahulolu-uuringutes. On hea tugisüsteem õpiabi vajavatele õpilastele. Kooli õppekava rikastavad omapärased, õpilaste arengut toetavad valikkursused (male, peotants, liiklus, eetika, keskkonnaõpetus jne.). Valikkursuste ülesehitus on tihti mittetraditsiooniline ja õpilastes huvi tekitav. Unustamatu mulje jättis VI klassi peotantsu arvestus. 

Kohila vald toetab palju kooli, makstes lisatasu tasemerühmades õppe läbiviimise eest. Samuti premeerib vald edukaid õppureid ning tublisid kooli töötajaid. Kooli külastused ja nõustamisprotsessis osalemine jättis õppeasutusest väga meeldiva mulje.“

Aime Punga on paljusid Eestimaa koole nõustanud ning leidis Kohila koolis olles tegevused ja eripärad, mis võiksid olla eeskujuks teistelegi omavalitsustele ja õppeasutustele.  Näiteks diferentseeritud õpe (reaalained, võõrkeeled). Põhikoolis õpetatakse tasemerühmades matemaatikat VII klassis neljas ja VIII-XII klassis kolmes, keemias ja füüsikas kahes rühmas. Inglise keele tasemerühmad alustavad kolmandast klassist kolme erineva rühmaga, vene keele õpe alates kuuendast klassist toimub kolmes tasemerühmas.

Esimeses klassis toimub juba neljandat aastat kõikidele õpilastele kohustuslik maleõpe. II-IX klassi õpilastele on malering. Parimad malemängijad jätkavad malemängu õppimist Tallinna Malekoolis.

Teises klassis on võimalus õppida majandusõpetust. Kolmandas klassis on kohustuslik liiklusõpetus, mis lõpeb liikluseksamiga, kus on kohal politsei ning edukalt eksami sooritanud saavad jalgrattaloa.

III, VI ja X klassis on kohustuslik peotantsuõpetus. Kolmandas klassis lõpeb kursus õpilaste ja vanemate ühise tantsuõhtuga. Kuuendas klassis on hindeline arvestus ning kümnendate klasside õpilased lõpetavad tantsuõpingud 100 päeva balliga.

Kohila gümnaasiumis teevad õppeaasta jooksul uurimistöö IV, VIII ja XI klassi õpilased. Põhikooli neljandas ja kaheksandas klassis õpivad õpilased uurimistöö koostamist ja vormistamist. Uurimistöid kaitstakse komisjoni ees. Nooremates klassides kaitsevad õpilased oma töid kooli juhtkonna ees, gümnaasiumis tuleb esineda 5-6-liikmelise komisjoni ees ning ka oponendi küsimustele vastata. 

Kohustuslik on keskkonnaõpetus. Erilist tähelepanu pööratakse keskkonnhoiule ja jäätmekäitlusele. Alates 2004. aastast on igal õppeaastal keskkonnanädal tiheda programmiga. Tähelepanuväärne on see, et Kohila keskkonnahariduse keskus toetab loodusainete valdkonna õppeainete õpetamist omapoolsete programmidega.

Kohila gümnaasiumis töötab 68 õpetajat, neist 12 meesõpetajat. Direktor Raivo Heinaru arvates töötavad koolis ärksad, tegusad, motiveeritud ja kogukonnas tunnustatud õpetajad. „Pedagoogiline kaader on püsiv, kvalifikatsioonile vastav ning täitmata ametikohti ei ole. Tunnustan kooli majanduspersonali, kelle pühendunud ja hoolsa töö tulemusena on kooli ruumid korras ja puhtad. Kiidan neid õpilasi, kes on tööpraktika ajal koolimaja ümbrust hooldanud ja selle kauniks muutnud ning koolis puhtust hoiavad.

Oleme õnnelikus olukorras, sest on Kohila valla elanike  ja vallavalitsuse hea ja tegus toetus. Vallas läbiviidud küsitluse põhjal on 74 protsenti valla elanikest rahul või väga rahul õpilaste arengutingimuste ja õpetamistasemega Kohila gümnaasiumis. On hea nentida, et Kohila kool astus  juubeliaastal lootusrikkalt uude arenguperioodi,“ ütles direktor Raivo Heinaru.

 

Ants Tammar

Artikkel avaldati ajalehes Nädaline  29.01.2011