15.-22.oktoobrini viibisid Kohila Gümnaasiumi 11.A klassi tüdrukud Alina Aronia, Kristelle
Hermann, Maris Mäesalu, Birgit Visnap ja õpetaja Tatjana Kõuts Erasmus+ rahvusvahelise
projekti “Igapäevane keskkonnaõpe rohelisema tuleviku nimel” raames Saksamaal, Bonni
linnas. Saksamaal oldi nädal aega koos Hispaania, Belgia ja Portugali õpilaste ja
õpetajatega.
Vahva reis algas kell 5.00, mil saime kõik Tallinna Lennujaamas kokku, et siis üheskoos
minna 7.00 väljuva lennuki peale. Lendasime kaks tundi, kuni jõudsime Müncheni
lennujaama, kus toimus ümberistumine, et edasi lennata meie sihtpunkti – Bonni.
Lennujaamas ootasid meid meie pered, kelle juures Saksamaal viibides elasime. Birgitile oli
vastu tuldud vastu lausa suure sildiga. Esimene päev möödus uue pere seltsis, saime
nendega tuttavaks ja seadsime end oma uues kodus sisse.
Teine päev möödus koolis. Koolipäev algas kell 8.00. Seal saime tuttavaks teiste riikide
õpilastega ja esitlesime oma riigi ja kooli kohta tehtud esitlust. Samuti saime kuulata teiste
riikide esitlusi ja teada huvitavaid fakte nende kohta. Alguses oli väike närv sees, sest kõik
oli siiski nii tundmatu, lõpuks aga hakkas jutt jooksma ja mida rohkem suhtlesime teiste
riikide õpilastega, seda kindlamana ennast tundsime. Päeva teisel poolel tegime grupitööd,
mis toimus kooli ümbruses ja hiljem kooli arvutiklassis. Grupitöö eesmärgiks oli uurida enda
soovi järgi valitud taime ja seda kirjeldada ning kindlasti aitas see kaasa ka meie
omavahelisele suhtlusele. Samal päeval näitas kohalik õpetaja kooli aeda, kus leidus
mitmesuguseid taimi, näiteks olid seal porgandid ja piparmünt.
Kolmandal päeval toimus ekskursioon kalafarmi, kus meile räägiti, kuidas seal kalu
loendatakse, mõõdetakse ja märgistatakse. Hiljem oli võimalus minna iseseisvat Kölni, kuhu
me ka loomulikult läksime. Kölnis külastasime šokolaadimuuseumi, kus saime näha, kuidas
tehakse šokolaadi ning seda ka maitsta. Lisaks selle nägime tohutut Kölni katedraali, mis on
üks kõrgemaid maailmas.
Neljas päev möödus Eifeli rahvuspargis. Sealne aeg möödus lõbusalt, sest giid oli lisanud
oma programmi huvitavaid mänge. Ilm oli eriti päikesepaisteline ja sobilik matkamiseks ning
saime teada, et selles rahvuspargis leidub erinevaid looma- ja linnuliike. Ise me kahjuks
ühtegi looma ega lindu ei näinud, kuid sellegipoolest oli päev väga tore.
Viiendal päeval külastasime Bonni botaanikaaeda, kus meile räägiti natuke taimedest. Seal
nägime ka maailma kõige suuremat lille. Peale botaanikaaia külastamist suundusime
Alexander Koenigi muuseumisse, kus saime giidi tulekuni iseseisvalt ringi vaadata. Giid
rääkis esmalt muuseumi ajaloost ning hiljem ootas meid ees praktiline töö. Õhtul oli ühine
õhtusöök – viimane õhtu, kus saime koos olla.
Viimane ekskursioonipäev oli reede, kui käisime oja ääres. Seal pidime paarilisega veest
välja sõeluma algseid ja putukate vastseid. Hiljem pidi need liikide kaupa ära sorteerima ja
väikese esitluse tegema. Ilm oli vihmane ja jalad said natuke märjaks, kuid tore oli
sellegipoolest. Päeva lõpus toimusid hüvastijätud, kuna see oli viimane kord, kui nägime
oma reisikaaslasi. Meeleolu muutus nukraks ja mõnedel tüdrukutel tuli isegi pisar silma, sest
koos veedetud aeg oli imetore ja lootsime, et kunagi tulevikus kohtume veel.
Kuna lend tagasi toimus alles pühapäeval, oli laupäeval vaba aeg. Kõik külastasid oma
peredega erinevaid kohti: käidi Reini jõe ääres, metsas jalutamas ning isegi Drachenburgi
lossi juures, mis asub väikese mäe otsas. Lend tagasi koju toimus pühapäeva hommikul kell
6.50. Meel oli kurb ja perega hüvasti jätta oli raske, sest nädalaga jõudsime saada nii
lähedaseks ning oli tunne nagu oleks täitsa oma pere. Nagu Saksamaale lennates, toimus
ka tagasiteel ümberistumine Münchenis ja juba keskpäevaks olimegi Eestis.
Kogu projekt oli imetore, sest saime teada nii palju uusi fakte ja teadmisi, näha kauneid kohti
ning tutvuda ja suhelda erinevate inimestega, õppida tundma teisi kultuure ja rahvuseid.
Samuti oli huvitav kogemus elada teises riigis ja teises perekonnas, sest saime jällegi
tutvuda teistsuguste tavade ja traditsioonidega. See reis jääb meile väga kauaks meelde ja
arvame, et igaüks, kellel peaks tekkima selline võimalus minna nädalaks teise perre, peaks
seda kasutama.
Alina Aronia, Kristelle Hermann
