Tihti piisab juba väikestest tähelepanekutest või ühest kogemusest, et oma sünnimaa tunduks lähedasem ja armsam. Miski näivalt tähtsusetu võib anda mõistmise, miks mu kodumaa on väärtuslik. Veebruarikuus pöörasid Kohila Gümnaasiumi õpetajad ja õpilased suuremat tähelepanu isamaale ja oma juurtele.
Kuu algas Tartu rahulepingu aastapäevaga ja selle tähistamiseks toimus veebruari esimesel nädalal sellele sündmusele pühendatud suusamatk. Idee autorid ja läbiviijad olid kehalise kasvatuse õpetajad. Kõikide õpilaste kehalise kasvatuse tundides sõidetud suusakilomeetrid liideti kokku, et saada Eesti riigipiiri pikkus kilomeetrites. Riigipiiri pikkus – 1450,6 kilomeetrit, sellest 681,6 km maapiir ja 769 km territoriaalmere piir, sõideti täis ja ületati pea 300 kilomeetri võrra.
Isamaalise kuu raames tegime üleskutse „Tunne oma juuri!” Selleks palusime kõikide klasside õpilastel uurida oma vanavanemate päritolu. Iga klass sai Eesti kihelkondade kaardi, kuhu kanti ühiselt kokkulepitud leppemärkidega vanavanemate sünnikohad. Nii võis avastada, et täppe jagus mitte ainult Hageri kihelkonda, vaid üle kogu Eesti. Paljude vanavanemate sünnikoht jäi koguni Eesti piiridest välja: Ukrainasse, Venemaale, Gruusiasse, Armeeniasse või koguni Saksamaale, Prantsusmaale, Inglismaale. Saame rõõmuga tõdeda, et Eesti on meie kõigi ühine isamaa, olenemata sellest, kus on sündinud meie vanemad või vanavanemad.
Eelnevad tegevused puudutasid kogu kooli. Mõned tegevused olid eraldi mõeldud kui algklasside lastele sobivamad ja jõukohased. Iga algklassi õpilane sai teha endale Hageri kihelkonna vöökirja värvides järjehoidja. Kogu klass sai üheskoos uurida klassile loosiga välja valitud Eesti kihelkonna rahvarõivaid ning sellest teistele imetlemiseks näituse välja panna.
12. veebruaril leidis aset kooli õpetajatele mõeldud rahvarõivaste, täpsemalt rahvariide vööde tegemise koolitus. Paljudele kolleegidele oli üllatuseks, et meie kooli muusikaõpetaja Merve Aug valmistab ise rahvariide vöösid. Õpetaja Aug oli lahkesti valmis oma oskusi näitama. Iga soovija sai ka ise paar rida punuda. Rahvariide vööde jaoks on olemas just selleks töö tegemiseks mõeldud teljed. Õpetaja Augil olid kaasas kahed teljed, mille peal sai näha kahe erineva Hageri kihelkonna mustriga kirivöö sündi. Vööde kudumise, keskendumist nõudva pingelise tegevuse juurde pakkusid ajalooõpetajad koduaia mullas kasvanud taimede teed ja kodukolletel valminud „ajaloolisi” küpsetisi.
Merve Aug õpetab Anna Morozovale Hageri vöö kudumist. Pildi autor Toivo Niinemets
Põnevamateks elamusteks olid meie kooli õpilastele väliskülaliste esinemised. Kolmel kolmapäeval tegid õpilaste ees ettekande erinevatest riikidest Eestisse elama tulnud külalised. Kõik esinejad kõnelesid eesti keeles ja rääkisid lisaks oma päritolumaa tutvustamisele kõige olulisemast ehk sellest, miks neile meeldib Eestis elada.
6. veebruaril käis 4.-6. klasside õpilastel külas Francisco Javier Ortin Cervera – hispaanlasest tudeng, kes õpib Tallinna Tehnikaülikoolis. 13. veebruaril esines 7.-9. klasside õpilaste ees Henton Figueroa – Eesti ettevõtja ja Tšiili aukonsul Eestis. 20. veebruaril seisis 10.-12. klasside õpilaste ees Andrea Bochese, kes on Eesti vandetõlk ja Guatemala aukonsul Eestis.
Ilmselt me ise ei oskagi tihti hinnata või märgata seda, mis meie riigis vaimustavat ja erakordset on. Esinejate sõnul meeldib neile siin kõik – nii inimesed, kes on algul kinnised, aga see läheb üle, kliima (rabad! metsad! neli aastaaega!) kui ka toit. Toit on meil Eestis muidu täiesti kõlbulik, aga sült on ikka üks imelik asi. Imetlemist väärivad eriti meie laulukultuur ja laulupeod.
Guatemala aukonsul Andrea Bochese koos gümnasistidega. Pildi autor Eerik Laanmets
Isamaalise kasvatuse kuu raames toimus 18. veebruaril meie koolis Eesti Vabariigi 101. aastapäevale pühendatud mälumäng, kus küsimused olid nii Eesti ajaloo ja rahvakultuuri kui ka kultuurilooliste isikute kohta. Iga klassikomplekti parim klass sai ka auhinna. Gümnaasiumiastmes auhinnati kogu gümnaasiumi kolme parimat klassi.
12. klassid külastasid Tallinnas ühel ja ja õpetajad teisel päeval Okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu. Uuenenud muuseum pakkus äratundmist ja mõtteainet kõigile seal ringkäigu teinutele. Paljudel tekkis soov minna Vabamusse uuesti, kuid enam mitte klassi või kollektiiviga, vaid pigem üksi või oma perega.
Isamaalise kasvatuse kuu kulminatsioon oli kogu kooliperele ühine – Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Vabadussõja mälestussamba juures. Täname kõiki kuu raames läbi viidud üritustel osalejaid!
Isamaa ja oma riik ei ole mitte iseenesest mõistetavad, vaid vajavad hoolt ja hoidmist. Hoiame oma maad, riiki ja eelkõige oma inimesi!
Kohila Gümnaasiumi sotsiaalainete õpetajad Nele Aus, Kreet Aun, Merle Bachfeldt, Ene Holsting ja Inga Otsa.