Selle aasta tarkusepäev, esimene september oli Kohila hariduselus juubelihõnguline ning mitmete tegevuste ja asjade poolest tähelepanuköitev. 55 aastat tagasi reorganiseeriti Kohila 7-klassiline kool Kohila keskkooliks, mille on lõpetanud 52 lendu. Pool sajandit tagasi aga avati praeguse koolimaja vana osa.
Kohila hariduselu tähtsatele tähtpäevadele andis sära vallavalitsuse kingitus kooliteed alustavatele esimese klassi õpilastele ja koolile. Esmakordselt said uue õppeaasta avaaktusel esimese klassi õpilased kooli lipu värvi rukkilillesinise vesti, millel on kooli logo ja Hageri kihelkonna vöökiri. Gümnaasiumile aga kinkis vallavalitsus Kohila kooli vilistlase, tekstiilikunstnik Ehalill Halliste tehtud gobelään friisi „Eesti kuld“ (50×550 sentimeetrit), kuhu on kunstnik kudunud Eesti kümme olulist sümbolit: Eesti kaart, lipp ja vapp ning suitsupääsuke, rukkilill, paekivi, must leib, räim, laululava ja kolm valget purjekat. Aktusel avas autor viienda klassi õpilaste kaasabil oma teose sisu ja seal kujutatud sümbolite tähenduse, tehes südamliku isamaalise jutustusega õpetliku sissejuhatuse uude õppeaastasse. Kohila endine vallavanem, Riigikogu liige Andrus Saare ja vallavanem Heiki Hepner tunnustasid kooli tegevust, sest gümnaasiumil on valla arengus tähtis roll ning soovisid kooliperele edukat õppeaastat. Andrus Saare kinkis igale klassile Eesti laualipu.
On kujunemas traditsioon, et 1. septembril kingitakse koolile maal. Eelmisel aastal tellis vallavalitsus Ilmar Kruusamäelt vaimuvalgust-haridust väärtustava maali „Valge maja“. Kuna viiskümmend aastat tagasi said Kohila lapsed uue koolimaja, siis selle tähtpäeva märkimiseks otsustas Kohila kooli endine õpilane, Kohila gümnaasiumi teenetemedali omanik Urmas Sõõrumaa kinkida tarkusepäeval koolile koolimajast tehtud maali, mille autor on Aivar Rihkrand.
Kohila vald panustab kooli arengusse pidevalt ja palju. Tüdrukud said uue õppeaasta algul uue käsitöö ja kodunduse klassi, kus on õppeköök ja degusteerimise saal, käsitöö ja kangastelgede ruum. Kuna paljud kümnendasse klassi tulevad neiud on valinud praktilise suunitlusega rakendusliku õppesuuna, aitavad head õpetamistingimused uut õppesuunda arendada.
Kohila gümnaasium vaatab lootusrikkalt tulevikku. Kui paljudes maakoolides õpilaste arv väheneb, siis Kohila gümnaasiumis suureneb. Aasta tagasi oli 694 õpilast ja neli esimest klassi, siis selle aasta esimesel septembril oli kooli nimekirjas 730 õpilast ning viis esimest klassi 107 lapsega.
Kohila vald on Raplamaal ainuke, kus on olnud pikemat aega positiivne iive. See tähendab õpilaste arvu suurenemist ka edaspidi. Pikemaajalisest prognoosist nähtub, et 2016. aastal ületab Kohila gümnaasiumi õpilaste arv 900 piiri. Pool sajandit tagasi avatud koolimaja, millele lisandus 1977. aastal juurdeehitus, jääb kitsaks. Juba kavandatakse koolile uue juurdeehituse, keskkonnahariduskeskuse ehitamist. Seal saavad olema ka õppeklassid. Keskuse projekt on juba olemas.
Ants Tammar
Artikkel samal teemal: Katrin Helend-Aaviku „Kohila gümnaasium alustas õppeaastat juubeliga“. Nädaline, 03.09.2011