Vastavalt Haridus- ja Teadusministri määrusele pidid kõik koolid tegema sisehindamise ja kokkuvõtte saatma selle aasta jaanuaris ministeeriumi. Esimest korda läbiviidud mahukas sisehindamine tekitas vajaduse sügavamalt tagasi vaadata kooli lähiminevikku ja analüüsida tehtut ning andis põhjaliku hinnangu kooli praegusele tegevusele. Viiskümmend aastat praeguses koolimajas on olnud väga kirev ja kohati ka vastuoluline ning murede, rõõmude- ja saavutusterohke. Sisehindamise aruande ärasaatmise hetkest oleks nagu alanud kooli elus uus periood. Küllap annab kooli arengule uue impulsi Kohila vallavolikogus hiljuti kinnitatud valla hariduse arengukava aastateks 2011-2018.
Raplamaa suurimas koolis õpib 694 õpilast. Kohila vald on Raplamaal ainuke, kus on olnud pikemat aega positiivne iive. See tähendab edaspidi õpilaste arvu suurenemist. Tekib 1962. aastaga võrreldav olukord, kui uus koolimaja jäi kitsaks. 1968. aastal projekteeriti juurdeehitus, mis valmis 1977. aastal. Pikemaajalisest prognoosist nähtub, et 2016. aastal ületab Kohila gümnaasiumi õpilaste arv 900 piiri. Jällegi jääb koolimaja kitsaks, kuigi 2002. aasta sügisel alustasid ka Hageris tööd algklassid Kohila gümnaasiumi osana.
Kohila vallavanem Andrus Saare teadvustas ajalehes Nädaline (8.01.2011), et Kohila on nooruslik ja elujõuline vald, kus on hea tasemega kool. On loomulik, et vallavanem oma kooli kiidab. Aga kui seda teeb ka Eestimaa parimate koolide esireas oleva Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi õppealajuhataja Aime Punga, siis on tunnustusel eriline väärtus. Aime Punga oli Kohila gümnaasiumi sisehindamise tegemisel nõustaja.
Aime Punga ütles, et Kohila vallavanem Andrus Saare oli esimene vallavanem, kes ise avaldas soovi kohtuda nõustajaga pärast sisehindamise aruande valmimist. Nõunik kirjutas kokkuvõttes: „Kohtumisel vallavanemaga kogesin suurt huvi, hoolt ja toetust koolipere tegevuse ja kooli käekäigu vastu. Valla toetusel on kaasajastatud õpikeskkond, kauniks kujundatud koolimaja ümbrus, ehitatud suurepärased spordibaasid jne.
Erilist tunnustust väärib erinevate õppeainete õpetamine tasemegruppides, mille tulemuslikkust näitavad õpitulemused, ning õpilaste kiitvad hinnangud rahulolu-uuringutes. On hea tugisüsteem õpiabi vajavatele õpilastele. Kooli õppekava rikastavad omapärased, õpilaste arengut toetavad valikkursused (male, peotants, liiklus, eetika, keskkonnaõpetus jne.). Valikkursuste ülesehitus on tihti mittetraditsiooniline ja õpilastes huvi tekitav. Unustamatu mulje jättis VI klassi peotantsu arvestus.
Kohila vald toetab palju kooli, makstes lisatasu tasemerühmades õppe läbiviimise eest. Samuti premeerib vald edukaid õppureid ning tublisid kooli töötajaid. Kooli külastused ja nõustamisprotsessis osalemine jättis õppeasutusest väga meeldiva mulje.“
Aime Punga on paljusid Eestimaa koole nõustanud ning leidis Kohila koolis olles tegevused ja eripärad, mis võiksid olla eeskujuks teistelegi omavalitsustele ja õppeasutustele. Näiteks diferentseeritud õpe (reaalained, võõrkeeled). Põhikoolis õpetatakse tasemerühmades matemaatikat VII klassis neljas ja VIII-XII klassis kolmes, keemias ja füüsikas kahes rühmas. Inglise keele tasemerühmad alustavad kolmandast klassist kolme erineva rühmaga, vene keele õpe alates kuuendast klassist toimub kolmes tasemerühmas.
Esimeses klassis toimub juba neljandat aastat kõikidele õpilastele kohustuslik maleõpe. II-IX klassi õpilastele on malering. Parimad malemängijad jätkavad malemängu õppimist Tallinna Malekoolis.
Teises klassis on võimalus õppida majandusõpetust. Kolmandas klassis on kohustuslik liiklusõpetus, mis lõpeb liikluseksamiga, kus on kohal politsei ning edukalt eksami sooritanud saavad jalgrattaloa.
III, VI ja X klassis on kohustuslik peotantsuõpetus. Kolmandas klassis lõpeb kursus õpilaste ja vanemate ühise tantsuõhtuga. Kuuendas klassis on hindeline arvestus ning kümnendate klasside õpilased lõpetavad tantsuõpingud 100 päeva balliga.
Kohila gümnaasiumis teevad õppeaasta jooksul uurimistöö IV, VIII ja XI klassi õpilased. Põhikooli neljandas ja kaheksandas klassis õpivad õpilased uurimistöö koostamist ja vormistamist. Uurimistöid kaitstakse komisjoni ees. Nooremates klassides kaitsevad õpilased oma töid kooli juhtkonna ees, gümnaasiumis tuleb esineda 5-6-liikmelise komisjoni ees ning ka oponendi küsimustele vastata.
Kohustuslik on keskkonnaõpetus. Erilist tähelepanu pööratakse keskkonnhoiule ja jäätmekäitlusele. Alates 2004. aastast on igal õppeaastal keskkonnanädal tiheda programmiga. Tähelepanuväärne on see, et Kohila keskkonnahariduse keskus toetab loodusainete valdkonna õppeainete õpetamist omapoolsete programmidega.
Kohila gümnaasiumis töötab 68 õpetajat, neist 12 meesõpetajat. Direktor Raivo Heinaru arvates töötavad koolis ärksad, tegusad, motiveeritud ja kogukonnas tunnustatud õpetajad. „Pedagoogiline kaader on püsiv, kvalifikatsioonile vastav ning täitmata ametikohti ei ole. Tunnustan kooli majanduspersonali, kelle pühendunud ja hoolsa töö tulemusena on kooli ruumid korras ja puhtad. Kiidan neid õpilasi, kes on tööpraktika ajal koolimaja ümbrust hooldanud ja selle kauniks muutnud ning koolis puhtust hoiavad.
Oleme õnnelikus olukorras, sest on Kohila valla elanike ja vallavalitsuse hea ja tegus toetus. Vallas läbiviidud küsitluse põhjal on 74 protsenti valla elanikest rahul või väga rahul õpilaste arengutingimuste ja õpetamistasemega Kohila gümnaasiumis. On hea nentida, et Kohila kool astus juubeliaastal lootusrikkalt uude arenguperioodi,“ ütles direktor Raivo Heinaru.
Ants Tammar
Artikkel avaldati ajalehes Nädaline 29.01.2011