Kohila Gümnaasiumis avatakse 2014/2015. õppeaastal neli esimest klassi. Neist üks Hageri algklasside majas. Esimeste klassidega alustavad õpetajad Anu Rand, Aire Havakats, Janika Kibur ja Hageri algklassides Pille Särekanno. On saanud heaks traditsiooniks, et esimeste klasside õpetajad tutvustavad ennast valla lehe kaudu.
Õpetaja Anu Rand on töötanud matemaatika õpetajana ja klassiõpetajana.
Olen sündinud Saaremaal. Oma haridusteed alustasin Kihelkonna 8. klassilises koolis, seejärel õppisin Kingissepa 1. Keskkoolis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis, kus omandasin algklasside õpetaja eriala. Esimesed tuleristsed noore õpetajana sain Kaiu Põhikoolis algklasside õpetajana. Olen töötanud Kaarma koolis matemaatika ja algklasside õpetajana. Alates 1990. aastast, kui Kuimetsa Algkool taasavati, töötan seal direktori ja õpetajana.
Võtan osa ühiskondlikust tegevusest. Juba mitmendat aastat tantsin Kuimetsa naisrahvatantsurühmas ,,Agnes”.
Olen MTÜ Kuimetsa Noored juhatuse liige. MTÜ toetab Kuimetsa noorte segarahvatantsurühma tegemisi. Suhtlen endiste õpilastega tihedalt tundes huvi nende käekäigu vastu.
Õpilased on kirjutanud minust nii: Õpetajana on Anu Rand nõudlik ja järjekindel, samas lõbus ja koostööaldis. Tunnid on huvitavad. Ta innustab õpilasi hea sõnaga. Alati käib kaasas huumor.
Tähtis oli ka see, et õpetaja Anu ei surunud ühtegi ideed maha, vaid aitas alati. Õpetaja Anu õpetas meid õppima.
Õpetaja Aire Havakats on Kohila Gümnaasiumis olen töötanud 10 aastat – 4 aastat huvijuhina ning 6 aastat õpetajana.
Ma arvan, et töötan parimas koolis – lastele pakutavad võimalused on mitmekülgsed, huvitavad ning arendavad. Kooli teevad heaks toredad õpilased, abivalmid lapsevanemad ning toetav ja kokkuhoidev personal. Minu põhitööks on olla klassiõpetaja, kuid väga meeldib õpetada ka ajalugu ning inglise keelt.
Sel sügisel alustan teed uute 1. klassi õpilastega. Suure huvi ja põnevusega ootan uusi tutvusi ja toredaid lapsi. Teadmiste ja oskuste arendamise kõrval proovin õpilastele sisendada ka eneseusku, enesekindlust ning arendada iseseisvat mõtlemist. Olen arvamusel, ning õpetan seda ka lastele, et iga arvamus on oluline ning et läbirääkimiste teel saavutab parimaid tulemusi. Arvan, et kõige olulisem on koolis teineteisemõistmine, hea läbisaamine ning teineteisega rääkimine. Kindlasti on see olulisemgi kui väga head hinded. Koolis on probleemid kerged tekkima, kuid omavahel asju arutades, üksteist ära kuulates on lahendusedki leitavad.
Õpetaja Janika Kibur on õpetajana töötanud üle 25 aasta.
Kohila Gümnaasiumis olen lastele uusi teadmisi andnud 11 aastat, millest esimesed seitse õpetasin Hageri klasside lapsi. Nii suures kollektiivis nagu Kohila gümnaasiumi pere, lõpetan oma esimest algklasside ringi – annan praegused toredad lapsed teistele õpetajatele ja ootan põnevusega oma klassi röömsameelseid, uutele teadmistele avatud ja uudishimulikke poisse-tüdrukuid.
Minu sooviks teadmiste ja oskuste vahendamise kõrval on tõsta laste eneseusku, avardada silmaringi, arendada loovust ja hoolimist, hoida laste silmis sära, kujundada heatahtlikkust ja hoolivust enda ja ümbritseva suhtes, kasvatada positiivse ellusuhtumisega ja vastutustundlikke koolijütse.
Üks olulisemaid teadmisi, millest olen ise lähtunud ja mida püüan ka lastele edasi anda, on see, et kõik minu teod ja mõtted mõjutavad mind ja ümbritsevat. Kõik, mida ma teen rõõmu ja armastusega, on hästi tehtud. Väga oluliseks pean lugupidamist teise inimese – nii endast vanema kui ka noorema vastu.
See kõik on võimalik, kui kodu ja kool sammuvad ühise eesmärgi nimel teineteisele toeks ja abiks olles.
Õpetajana töötades olen alati otsinud võimalusi teha asju uut moodi, efektiivsemalt ja huvitavamalt. Olen suuresti iseõppija, kuid rõõmuga võtan osa väärt koolitustest ja kuulan kolleegide nõuandeid.
Soovin, et alates septembrikuust tunneme koos rõõmu igast väikesest asjast , mis meid targemaks teeb, rahulolu pakub ja naeratuse näole toob, sest aastate pärast tagasi vaadates avastame, et need olid suured asjad meie tulevaseks eluks.
Õpetaja Pille Särekanno on Kohila Gümnaasiumiga seotud olnud kolmkümmend aastat – 11 õpilasena ja 19 õpetajana.
Pärast keskkooli lõpetamist omandasin Tallinna Ülikoolis algklasside õpetaja, hiljem klassiõpetaja ameti.
Õpetajana asusin Kohilas tööle 1989.aastal. Järgmisest õppeaastast alustan tööd Hageris. Lisaks igapäevasele õpetajatööle meeldib mulle lastega käia matkamas, teatris, koos korraldada klassiüritusi, pidusid. Sellised koos lastega korraldatud ühiskäimised-olemised aitavad kujundada sõbralikud, üksteisest hoolivad ja arvestavad ning enesekindlad lapsed. Oluline on siinjuures kindlasti kodu ja kooli vaheline mõistev koostöö. Sära silmades lastel, lastevanematel, õpetajatel – see on eeldus heaks tööks.
