Kokkuvõte uurimiskonverentsist „Mõtelda on mõnus” 2018

13. aprillil 2018 toimus meie koolis järjekordne uurimiskonverents “Mõtelda on mõnus 2018”.

Huvitavaid ettekandeid ja tegemisi jagus kogu päevaks. Konverentsi esimene pool oli mõeldud põhikooli õpilastele ja see oli pühendatud Hageri kihelkonnale. Tänavu suvel möödub juba 30 aastat sündmusest, mil Hageri kihelkonna rahvas haaras julgelt kätte sini-must-valge lipu ja korraldas liigutava rahvusliku kogukonnapäeva. Sellest sündmusest ja vastavast uurimistööst „Hageri kihelkonna esimestest pidustustest on möödas 30 aastat” tegid ettekande meie kooli õpilased Anet Saarna ja Kristin Kadarik. Juhendajad Virve Õunapuu ja Lili Kesa.

Päeva esimest poolt austasid oma kohalolekuga ja ettekannetega Hageri kihelkonna erinevate koolide õpilased. Kurtna kooli 6. klassi õpilased tutvustasid enda kooli eripära teemal „Kurtna kooli mesila”. Juhendajateks Astrid Kõva ja Katrin Kalvik.

Ruila Põhikoolist oli lausa 3 tööd. Kristjan Heinati töö „Ruila kooli vilistlaste mälestused teisest maailmasõjast”. Töö juhendaja Mart Roomets. Õpilane Kätlin Jürgens kandis ette eluloolise uurimuse: „Õpetaja Leelo Tungali ema Helmes Tungali elust”. Tööd juhendas Rita Pöör. Olgu öeldud, et õpetaja Helmes Tungali elust on valminud ka film “Seltsimees laps”, mis hetkel Eestimaa kinodes populaarne. Kolmas töö Ruilast kandis pealkirja „Lossi kivi”. Autor Elena Niidas, juhendaja Karin Gustasson.

Kernu koolist tuli ettekandmisele kaks tööd. Õpilane Jaanika Liiv tutvustas enda tööd „Haiba ja Kernu kooli ajalooraamat kuni aastani 1929 läbi ajaloolise tausta” ja Kristjan Fuks uurimust „Hageri kihelkonna pärimusi Kernu ümbrusest”. Mõlema töö juhendajaks Virve Õunapuu.

Liigutava muusikalise vahepalaga esines Kohila Gümnaasiumi õpilane Teele Särekanno. Tema enda kirjutatud viisil ja vanaema Leida Särekanno luuletekstil põhineva lauluga „Kevad” austas õpilane oma vana-vanemat.

Pärast ettekandeid jätkusid õpilastele tegevused töötubades. Neid oli kokku neli.
Võitluskunstide töötuba, juhendaja Robert Kallasmaa, Iiri võitlusklubist.
Sugupuu uurimise töötuba, juhendajad õpetajad Aire Havakats ja Nele Aus.
Nahkpaela (kihelkonna värvides paela) punumine, juhendajad Annika Vinnal ja Kristi Paurson.
Hageri kiriku külastamine (kirik, pastoraadimaja, palvemaja), õpetaja Jüri Vallsalu.

Aitäh kõigile abilistele, päeva esimese poole ettevalmistajatele ja läbiviijatele. Suur tänu esinejatele ja nende juhendajatele. Taoline koduloo-alane konverents oli ühtlasi austusavaldus meie riigi, Eesti Vabariigi 100. juubeliaastale. Soovin Hageri kihelkonna koolide vahel järjest sisukamat ja aktiivsemat koostööd!

Päeva teises pooles käsitletavad teemad olid seotud suuresti loodusainetega

Tänavune gümnasistidele suunatud konverentsi kava oli üles ehitatud põhimõttel, et õpilaste uurimistöödega vaheldumisi astuvad üles teadlased oma ettekannetega. Eesmärgiga, enam populariseerida loodus-ja täppisteadusi meie noorte hulgas. Need on siiski tuleviku valdkonnad, mis peavad andma hoogu ühiskonna majanduskasvule ja aitavad seega luua rikkust meie kõigi heaks. Meil on selle eluala inimesi järjest enam tarvis.

Kuna käimas on riigi juubeliaasta, oli esimene ettekanne pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale. Kohila Gümnaasiumi õpilane Jetta-Lucretia Kärner tutvustas oma suurepärast tööd „1917. ja 1918. aasta pöördelised sündmused Kohila vallas täiskogu ja volikogu protokollide valguses”. Juhendajaks õpetaja Ene Holsting. Olgu öeldud, et selle töö põhjal lavastasid õpetajad Ene Holsting ja Nele Aus, tänavu veebruaris, palju kiidusõnu pälvinud Ajarännaku etenduse.

Edasine keskendus juba enam loodusainetele. Ettekandmisele tuli meie kooli õpilaste Kromel Kruusmanni ja Kadi Taltsi töö „Kohila Gümnaasium – Roheline kool?”. Juhendaja Kirsti Solvak. Konverentsi ettekandeks valmistas õpilasi ette õpetaja Edith Maasik.

Koolijuht Neeme Lumi tegi ettekande teemal „Huvitavaid fakte CERN-i külastusest”, mis oli kokkuvõtlik ülevaade õppekäigust Euroopa Tuumauuringute Keskusesse, novembris 2017. Ettekande lõpus said õpilased interaktiivselt tagasisidestada oma hoiakuid loodusteadustesse.

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteadur Andi Hektor tegi põneva ettekande teemal „Universumi Suurim Mõistatus”. Kõne all oli mõistatuslik “tume aine” ja “tume energia”.

Sarnaselt möödunud aastaga, oli ka tänavune konverents maakondlik üritus. Nii tuli ettekandmisele Rapla Ühisgümnaasiumi õpilase Tõnu Saarelaane uurimistöö „Teadlik internetikäitumine Rapla ühisgümnaasiumi 9.-11. klasside näitel”. Juhendaja Kadri Laup.

Arvuti- ja internetimaailmast siirdus robootikateemadele AS Milrem teadus- ja arendusdirektor ning Tartu Ülikooli dotsent Mart Noorma. Tema särav ja kuulajaid haarav ettekanne „Kuidas Eesti robotid inimkonda aitavad” sai auditooriumilt eriti tugeva aplausi.

Konverentsi kaks viimast ettekannet olid keeleteemalised, kuid selgelt täppisteaduslikus võtmes. Rapla Vesiroosi gümnaasiumi õpilane Laura Tamm tutvustas oma tööd „Euroopa keeled ja nende oskus Eesti, Soome ja Saksamaa noorte seas”. Juhendaja Kersti Saadlo.

Viimasele õpilastööle sekundeeris Tallinna Ülikooli andekas noor füüsika doktorant Sander Paekivi teemal „Inimkeeled kui kiskjad ja ohvrid”. Teema oli sedavõrd huvitav, et tekitas elavat arutelu veel konverentsile järgnenud banketilauas.

Aitäh kõigile abilistele, konverentsi ettevalmistajatele ja läbiviijatele. Suur tänu teadlastele, õpilastele ja nende juhendajatele.

Avaldan kiitust ja tänu 10 a. klassi õpilastele Helena Kangur ja Karmel Kibuvits, kes olid kogu päeva vältel konverentsi moderaatoriteks. Tänan kooli vilistlast Brit Keskrat, kes samuti konverentsi õnnestumisele oma panuse andis.

Kohtumiseni juba järgmisel konverentsil!
Direktor Neeme Lumi.

Toivo Niinemetsa fotogalerii

Merle Beljäevi fotogalerii