Noored tegid ja teevad Eesti riiki

Kohila gümnaasium andis 23. veebruaril vabariigi sünnipäeva aktusel üle kolm teenetemedalit. Seekordsed laureaadid olid vanemõpetaja Õnne Rõõmus, abiturient Caisa Sell ja MTÜ Kapa-Kohila liige Urmas Sõõrumaa.

Vabariigi sünnipäeva aktuse nii-öelda troonikõne pidas ajaloolane, taas Riigikogusse kandideeriv erakonnajuht Mart Laar. Kõne kirjeldas riigi saatuse tähtsaid sündmusi ja oli suunatud noortele.

Laar rõhutas, et Eesti vabariigi asutasid noored. Riigi okupeerisid venelased siis, kui riigi asutajad olid saanud 20 aastat vanemaks. Riigi taasiseseisvuse taga olid taas noored inimesed, kes täna on saanud 20 aastat vanemaks. „Hea on vaadata tagasi sellele, mis on olnud ja mõelda ka sellele, mis on ees. Eesti vabariik on ühtepidi vana, üle üheksakümne aasta. Teiselt poolt on ta riik, mis on jäänud saatuse tahtel mõnes mõttes pidevalt nooreks.

Ajalugu ja naabrus on toonud kaasa selle, et me pole saanud selle riigiga vanaks elada, sest ikka ja jälle on tulnud keegi, kes on leidnud, et sellel väikesel rahvakillul siin Läänemere ääres polegi seda oma riiki vaja. Alati on kuskil olnud keegi, kes peaks tegelikult õigemaks, et mingid suured ja vägevad rahvad meid valitseksid, õpetaksid ja juhiksid. Kuid eesti rahvas on olnud kangekaelne ja vabadust ihkav,“ alustas Mart Laar pikemat sõnavõttu. Laari kõne oli kantud noortest ja vabadusest.

Aktust ilmestasid just needsamad noored, kelle poole Laar pöördus sõnumiga igavesti noorest riigist. Laulis kooli koor, mängisid viiuldajad ja kaks vahvat puhkpillipoissi.

Tiiu Raav, Rapla maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja, pidas  sünnipäevakõnes tähtsaks, et noored lahkuvad laia maailma elutarkust koguma: „Kuid ometi oodatakse teid siis targemana koju tagasi. Kui need ahvatlused teis võitu saavad, siis küsige mõttes, kui meie siit ära läheme, kes siis siia jäävad?“ Tiiu Raavi sõnul ei peagi iga päev välja näitama oma isamaa-armastust, küll võiks isamaa-armastus saata meid iga päev, olla meie tegude idee.

Teenetemedali saajate nimel rääkis Urmas Sõõrumaa, kes nimetas üheks enda ja MTÜ Kapa-Kohila õnnestunud otsuseks Raivo Heinaru meelitamist Kohila gümnaasiumi direktoriks. „Ütlen suur aitäh Raivole, et ta on seda kooli juhtinud üle 10 aasta. See on ehtne näide sellest, kuidas uue inimese tulekuga lõppesid ära jutud, et me ei saa mitte midagi teha, kuna raha ei ole. Inimesed panid isetegemistele käed külge ja selle järel tuli ka raha,“ kõneles Urmas Sõõrumaa, jättes konkretiseerimata ja õhku lubaduse aidata Kohila gümnaasiumi edendamisele kaasa ka tulevikus. „Sellest kõneleme hiljem,“ ütles Sõõrumaa.

Aktusele eelnenud päevadel märgiti Kohila gümnaasiumis Eesti Vabariigi 93. sünnipäeva temaatiliste raadiosaadetega. V-XII klassi õpilastele korraldati mälumäng, teemadeks sündmused ja isikud Liivimaa kubermangus 1917-1918 ning Eesti Vabariigis 1918-1920.

 

Kohila gümnaasium autasustab alates 2005. aastast teenetemedaliga pedagooge, koolitöötajaid, õpilasi ja teisi kooli arengule kaasaaitajaid. Varasematel aastatel on teenetemedali saanud kokku 30 õpetajat, 3 koolitöötajat, 2 õpilast ja 12 kooli arengule kaasaaitajat.

Tänavu lisandunud medalisaajaist:

Abiturient Caisa Sell võitis 2010. aastal vabariiklikul keskkonnamüra-teemaliste uurimistööde konkursil esimese koha ja tutvustas oma uurimust „Müra Kohila gümnaasiumis“ Tallinnas rahvusvahelisel keskkonnamüra-teemalisel konverentsil.

Vanemõpetaja Õnne Rõõmus töötab Kohila gümnaasiumis alates 1986. aastast matemaatika õpetajana. 2008. aastal valiti Õnne Rõõmus Raplamaa aasta õpetajaks ja 2009  sai ta MTÜ Kapa-Kohila  hariduspreemia.

Ettevõtja Urmas Sõõrumaa endine õpilane, kooli arengule kaasaaitaja. Algatanud ja teostanud kooli arengus mitmeid võtmetähtsusega ettevõtmisi. 2009. aastal sai Kohila valla vapimärgi.

 

Margus Mikomägi

Ajalehe Nädaline ajakirjanik

Artikkel  avaldati ajalehes Nädaline  26.02.2011