Projektid

Projekti kestvuseks on 2020. aasta septembrist kuni 2023. aasta märtsini ja see hõlmab nelja eraldi õppereisi, milles osaleb kokku 72 õpilast vanuses 15–19 aastat ja 24 õpetajat. Projekti põhjuseks on arusaam ettevõtlushariduse tähtsusest noorte Euroopa kodanike varustamisel vajalike oskustega, et konkureerida üha keerulisemas globaliseeruvas maailmas. Täpsemalt uuritakse ettevõtlusharidust erinevatest vaatenurkadest, kusjuures igal õppekäigul on oma teema, kuid fookus on alati suunatud ettevõtluse edendamisele:
– ettevõtlusidee leidmine – Kohila;
– võrgustike loomine ja turundus ettevõtluses – Luksemburg;
– sotsiaalne ettevõtlus – Split;
– jätkusuutlikus ja kestvus ettevõtluses – Targu Mures.

Projekti eesmärk on ka edendada õpetajate ja õpilaste ettevõtlusalast avatust, soodustada kultuuridevahelist vahetust, paremini mõista ELi põhiväärtusi, nagu multikultuursus, sallivus ja koostöö.
Kohila Gümnaasiumi õpilasi juhendavad õpetajad: Anna Morozova, Janika Volga, Katrin Barnabas, Margot Sarv ja Tatjana Kõuts.

Projekti koduleht: https://ka2feme.wixsite.com/erasmus

Projekti kestvuseks on 39 kuud (02.04.2018- 30.06.2021)
Toetuse summaks on198 082.20 eurot

Peamine eesmärk on luua õppevara loodusainete valdkonda (bioloogia, geograafia, füüsika ja keemia). Valmivad praktiliste tööde juhendid toetavad täiendavalt matemaatika ja informaatika õppekava eesmärkide saavutamist. Projekti väljundiks on sisustatud loodusainete labor 24 õppekohaga, labor on aktiivses kasutuses põhikooli ja gümnaasiumi õppekava rakendamiseks, on koostatud praktiliste tööde juhendid ja õpetajad on läbinud täiendusõppe.

Projekt toimub kuue kooli koostöös:

• Hagudi Kool
• Juuru Eduard Vilde Kool
• Kaiu Kool
• Kehtna Kool
• Kurtna Kool
• Kohila Gümnaasium ( taotleja)

Tegevuste ajajoon

• Õpetajate koolitamine (sügis 2018)
• 24 praktilise töö juhendi koostamine õpetajate poolt (sügis 2018- kevad 2019)
• Labori sisustamine (suvi 2019)
• Õppevahendite soetamine (suvi 2019)
• Labori kasutus (september 2019 kuni juuni 2022)

Projekti meediakajastused:

• 11.12.2019 Kohila gümnaasiumis avati loodusainete labor (Raplamaa Sõnumid)
• 25.10.2019 Ehitustööd loodusainete laboris on lõppenud!
• 19.09.2019 Õpetajatele toimus loodusainete õpetamiseks kasutatavate vahendite koolitus
• 31.01.2018 Kohila gümnaasiumi loodusainete labori rajamine (Kohila valla ajaleht lk 2)
• 24.01.2018 Kohila gümnaasium saab õppelabori (Raplamaa Sõnumid)

Projekti „Kohila Gümnaasiumi loodusainete labori rajamine ja kasutusele võtmine“ rahastab Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik meedetmest 2014-2020.1.3 Kaasaegse ning uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt.

Koolitöötajatele on suunatud karstialal koolitusmatk ning Raplamaa looduskaitse alane loeng. Kohila ümbruses on mitmeid karstistunud alasid. Seetõttu on oluline, et osata seda väärtustada ja õpilastega teadmisi jagada. Samuti on tähtis, et näidata selle nähtuse varieeruvust erinevates paikades. Keila jõgi asub kohe koolimaja kõrval ning pakub suurepärast võimalust vee elustiku tundmaõppimiseks läbi praktiliste tegevuste. Seetõttu on jõe elustiku uurimine suunatud algkooli õpilastele ja põhikoolile. Keskkonnahoid ning keskkonnakasutus on olulised teemad, millega peab arvestama ettevõtluses. Selleks tutvutakse Kohila valla suuremate ettevõtete keskkonnakaitse tehnoloogiatega. Gümnaasiumi astme õpilastes on oluline arendada nii ettevõtlikkust kui ka keskkonnasõbralikust. Loodusturismi võimaluste uurimine piirkonnas ja sellega kaasnevate ohtude ja võimalustega tutvumine.
26.-27.08.2021 Õpetajate koolitus-matk ja kooli keskkonna kaardistamine.
26.01.2022 Uurimiskonverents „Mõtelda on mõnus 2022”
Projekti rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Gümnaasiumi loodus- ja reaalsuuna 10. klassi looduslaagri õpieemärk on erinevate looduskeskkondade liigirikkuse tundmaõppimine Saaremaal.
Õppeprogramm 11. klassile „Karst — mis see on?” keskendub Kohila piirkonnas laialdaselt levivale nähtusele nagu karstumine ning sellega seotud kooslustele ja karsti mõju piirkonnale. Viiakse läbi matk, mille käigus on näevad õpilased, kust salajõed oma vee saavad, milliseks on aega jooksul maastik vormunud täna sellele nähtusele.
Õppeprogramm 12. klassile „Kivimid, mineraalid ja kivistised” eesmärgiks on tutvuda geoloogiliste leidude teadusliku uurimisega ning nende määramisega.
Projekti rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Projekti eesmärgiks on Kohila Gümnaasiumi õpilastele käitumisharjumuste kujundamine keskkonnasäästlikumaks ja ökoloogilise tasakaalu tundmaõppimine keskkonnahariduslike programmide toel.
Põhikooli riikliku õppekava § 14 lõige 3, punkt 2 ja Gümnaasiumi riikliku õppekava § 10 lõige 3, punkt 2 läbiva teema “Keskkond ja jätkusuutlik areng” ” eesmärkide realiseerimiseks võimaluste loomine 2020/2021 õppeaastal.

Projekti raames läbivad põhikooli klassid keskkonnaharidusliku õppeprogrammi.

• I klass, programm „Loomad erinevates elukeskkondades“, Tallinna Loomaaed toimumise aeg aprill – mai 2022
• II klass, programm „Metsa muinasjutt“, Sagadi Looduskool toimumise aeg aprill – mai 2022
• III klass, Väätsa prügila külastus toimumise aeg aprill – mai 2022
• IV klass, programm „Läänemere elustik ja keskkonnatingimused“, Silma Õpikoda toimumise aeg aprill – mai 2022
• V klass, programm „Põhja- Eesti pankrannik“, Muraste Looduskool toimumise aeg aprill – mai 2022
• VI klass, programm „Mets kui kooslus“, Sagadi Looduskool toimumise aeg aprill – mai 2022
• VII klass, programm „Roomajad“, Tallinna Loomaaed toimumise aeg veebruar – märts 2022
• VIII klass, programm „Selgrootud ja nende kohastumused“, Silma Õpikoda toimumise aeg mai – juuni 2022
• IX klass, programm Tallinna Vesi ettevõtte külastus, toimumise aeg aprill – mai 2022

Projekti rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Projekti eesmärgiks on Kohila Gümnaasiumi õpilastele käitumisharjumuste kujundamine keskkonnasäästlikumaks ja ökoloogilise tasakaalu tundmaõppimine keskkonnahariduslike programmide toel.

Põhikooli riikliku õppekava § 14 lõige 3, punkt 2 ja Gümnaasiumi riikliku õppekava § 10 lõige 3, punkt 2 läbiva teema “Keskkond ja jätkusuutlik areng” ” eesmärkide realiseerumiseks võimaluste loomine 2019/2020 õppeaastal.

Projekti raames läbivad põhikooli klassid keskkonnaharidusliku õppeprogrammi.

I klass, programm „Loomad erinevates elukeskkondades“, Tallinna Loomaaed toimumise aeg 12.-13.11.2020
II klass, programm „Metsa muinasjutt“, Sagadi Looduskool toimumise aeg 26.-29.10.2020
III klass, Väätsa prügila külastus  toimumise aeg 09. ja 12.10.2020
IV klass, programm „Elu Läänemeres“, Silma Õpikoda  toimumise aeg 09.-12.09.2020
V klass, programm „Põhja- Eesti pankrannik“, Muraste Looduskool  toimumise aeg 09.-10.09.2020 ja 05.10.2020
VI klass, programm „Mets kui kooslus“, Sagadi Looduskool  toimumise aeg 26.-29.10.2020
VII klass, programm „Roomajad“, Tallinna Loomaaed  toimumise aeg 04. ja 18.02.2020
VIII klass, programm „Pilliroog ja roostik“, Silma Õpikoda  toimumise aeg 07.-08.09.2020
IX klass, programm „Elu areng ja fossiilid“, TTÜ Särghaua õppekeskus õppeprogrammis osalemist ei toimunud

Seoses 2020.a kevadel kehtestatud eriolukorraga riigis pikendatakse projekti kestvust kuue kuu võrra ning mitmetes programmides osalemine toimub sügisel 2020.

Kohila Gümnaasiumi loodussuuna 10. klassi õpilaste kolme päevane keskkonnalaager Ida- Virumaal.  Projekti eesmärgiks on tutvuda Ida-Virumaa liigilise mitmekesisusega, vaadelda inimtegevuse mõju keskkonnale ning looduskaitse vajalikkust. Osaletakse vee puhastamise ja analüüsimise ning energia tootmise töötubades. Õppekäikude ja õppeprogrammide läbi viiateks on Keskkonnaamet Iisaku Loodusharidsue Keskuses ning TalTech Virumaa Kolledž.  Projektis osalejad  mõistavad ökoloogilise tasakaalu mõiste sisu, aduvad ökoloogilise tasakaalu seotust nende enda eluga. Tunnevad paremini Ida-Virumaal resideeruvaid liike ning mõistavad nende vahelisi seoseid. Mõistavad looduskaitse vajalikkust- põlevkivi kaevandamise mõju loodusele ja taastuvenergia kasutamise vajalikkust. Oskavad teha keskkonnasäästlike otuseid tarbimisvaldkonnas. Tunnevad läbitud piirkonna looduskauneid paiku ja teavad nende kohta loodus- ja keskkonnainfot.
Seoses riigis kehtinud eriolukorraga mais 2020 muudeti keskkonnalaagri toimumise aeg 21.-23. septembrile 2020. Keskkonnalaagri blogiga saab tutvuda siin  https://arcg.is/1qXCKr0

Projekti toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Projektiga lõime head võimalused kõigil noortel osaleda savitöötubades, samas kasutasime formaal- ja mitteformaal õppe lõimumist kooliprogrammis. Projekti käigus  mille pealkirjaks on „ Saviga sõbraks“ said kõik õpilased käsitöötunnis proovida savitööd. Projekti käigus kujunes töötubade läbiviimine nii huvitvaks, et nüüd on avatud igal esmaspäeval kella 14 – 16  savituba Hageri noortekeskuses, kus saab veel enam enda oskusi arendada ja täiendada selles vallas.

Abikõlblikkuse perioodil 26.06.2019 – 31.12.2019

Elluviimine summas 1241,46

Projektitoetus 4013,48
Omaosalus 20%
Projektis on 5 osapoolt
Hageri ANK ja Kohila Gümnaasium, Kohila Koolituskeskus, Kohila ANK ja Foxstep OÜ

Projekti kestvuseks on 02.03.2020 – 05.03.2021

Toetuse summaks on 3008.00 €

Peamine eesmärk on anda ülevaade muutunud õpikäsituse sisust ja muutumise vajadusest. Projekti väljundiks on ühine koolitus õpetajatele, tugispetsialistidele ja juhtkonna liikmetele, et luua eeldused ühise mõtteviisi kujunemiseks.

Tegevuste ajajoon: 05.01.2021 ühiskoolitus teemal “Muutunud õpikäsitus – mis muutub, miks muutub ja kuidas muutuma saada?”

Projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik meetmest 2014-2020 1.2. Õpetajate, haridusasutuste juhtide ja noorsootöötajate professionaalse arengu toetamine.

Projekti eesmäriks on läbi sterotüüpidest vabanemise üksteise parem mõistmine. Kaasatud on Kohila Gümnaasiumist noored vanuses 13-15 eluaastat ning Narva Noortekeskusest noored vanuses 15-17 eluaastat. Selleks on oluline noorte arusaamade avardamine kahest erinevast kultuuriruumist, ühiste tunnuste ning kokkupuutepunktide leidmine, suhtlema julgustamine ning huvi tundmine erienva kultuuritaustaga inimeste vastu. Projekti mõjul suureneb kahe noortegrupi noortel julgus suhelda erineva kultuuritaustaga inimestega. Mõistetakse erinevuste põhjuseid ning leitakse sarnasusi oma soovides ning käitumises. Paraneb nii eesti, vene kui ka inglise keele kasutamise oskus. Leitakse endale sõpru ning kontakte Eesti eri paigus elavate noortega. Osatakse kriitiliselt suhtuda sotsiaalmeedias levivasse infosse.

• 28.02.2020 Ettevalmistav kohtumine Tallinnas.
• 18.08-22.08.2020 I noortekohtumine Kohilas.
• 25.11-29.11.2020 II noortekohtumine veebi vahendusel.

Kohila gümnaasiumi algklassi õpilased, nende pered ning klassijuhatajad osalevad kogu õppeaasta kestvas keskkonnateadlikkust tõstvas ning keskkonnahidlikku käitumist süvendavas projektis. Projekt on loodud alustele: kogu infot-uuri saadud info põhjal ise enda ja pere tarbimis ja käitumisharjumusi -tee järeldused – muuda koos perega oma käitumist – õpi midagi uut -presenteeri tulemusi.

Projekti raames käistletavad teemad on:

• Kilekottide vähendamise kuu. Omandatakse teadmised kilekottide keskkonnamõjust, selle vähendamise võimalustest. Omandatakse oskus taaskasutatavatest materjalidest valmistada poekott ning ollakse pädevad valikutes mis viivad kilekottide tarbimise vähendamiseni kodus.
• Elektrienergia kokkuhoiu kuu. Omandatakse teadmisi Eestis põlevkivist toodetava elektrienergia keskkonnamõjust. Osatakse järgida elektrienergia säästu nippe koos oma perega.
• Keskkonnasõbraliku kingituse kuu. Omandatakse maailmavaade, et kingitused omavad keskkonnamõju ning kinkide valmisel tuleks seda arvestada. Omandatakse keskkonnasõbraliku kingituse tegemise oskused ning oskused kingituse keskkonnahoidlikuks pakendamiseks.
• Keskkonnasõbraliku kodukeemia kuu. Omandatakse teadmised Eestis kasutusel olevatest ökomärgistest ning kodukeemias sisalduvatest keskkonnaohtlikest ainetest. Ollakse pädevad valima keskkonnasõbralikumat kodukeemiat ning lapsed valdavad keskkonnasõbraliku kodupuhastuse nippe.
• Eestimaise toidu eelistamise kuu. Omandatakse teadmisi toidu tootmise ja transportimise keskkonnamõjust. Omandatakse teadmisi toiduainete koostise kohta ning ollakse koos perega pädevamad valima kodumaal toodetud võimalikult väheste lisaainetega ja väiksema keskkonnamõjuga toitu.
• Taaskasutamiskuu. Omandatakse tadmisi asjade tootmise keskkonnamõjust. Mõistetakse, et keskkonnahoidlik on taaskasutada ja uuskasutada. Õpitakse materjale taaskasutama ning seetõttu ollakse pädevamad tegema keskkonnasäästlike tarbimisotsuseid. Omandatakse oskused mööblieset uuendada.
• Pakendite kasutamise vähendamise kuu. Omandatakse teadmised läbi lihtsate näidete pakendite keskkonnamõjust, nende uus ja taaskasutamise võimalustest. Omandatakse oskused teha kaubanduses selliseid valikuid, et pakendite kasutus peres väheneks.

Üks lisaoskus, mille õpilased projekti käigus omandavad, on uurimuse läbi viimise oskus ning tulemuste presenteerimine erinevate visuaalsete, numbriliste või tekstilise väljundina. Üheskoos omandatakse lõpuüritusel Nõval matkatarkusi ning käitumist RMK puhkekohas looduses. Projekti väga positiivse küljena näeb kool, et lapsevanemad on kogu protsessi kaasatud ning süveneb lapse ja lapsevanema koostööoskus.
Loodud õppematerjalidega saab tutvuda siin.
Projekti toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kohila Gümnaasium soovib saada roheliseks kooliks, et Kohila vallas kasvaksid jätkusuutlikkust väärtustavad maailmakodanikud ning et perede tarbimisharjumused kujuneksid säästlikumaks läbi laste harjumuste muutuste. Oleme rohelise kooli 7st strateegilisest sammust läbinud 5: keskkonnatöörühma moodustamine, keskkonnaülevaatuse tegemine, tegevuskava koostamine, tegevuste sidumine õppekavaga, keskkonnapõhimõtete väljatöötamine. Jäänud on astuda koos kooliperega veel kaks sammu: teavitamine, rakendamine ja kaasamine, järgimine. Monitooring ja hindamine. Ühiselt välja töötatud muutused saavad meie kooli keskkonnakäitumise igapäevaosaks.

Projekti tulemusena õppis koolipere läbi õppeaasta kesvas teavitustöös säästvat tarbimist. Koolitoidu raiskamine vähenes, klassis kustutatakse energiasäästu saamiseks alati tuli, igasse klassi ruumi on paigalatud paberi kogumiseks prügikastid, juurde on lisandunud jalgratta parkimise kohti. Puhastusteenindajad kasutavad keskkonnasõbralikumaid puhastusmeetodeid ning vahendeid.
Kooli füüsiline keskkond võimaldab sorteerida prügi, tuletab meelde ressursside säästliku kasutamist ning väärtustab tervisliku toitu.
2018 aastal pälvis Kohila Gümnaasium Targa tarbija keskkonnakäpa.
Sorteerimist võimaldavad prügikastid
Kaotatud ja leitud asjad otsivad kodu!
Näitus “Plastpudel otsib uut kodu”
Kohila juubelitammik
Keskkonnakäpp 2018- Tark tarbija
Kooli mets
Tarbimisnäidud

Projekt 13447 Kohila Gümnaasiumi õppekava toetavad keskkonnahariduslikud õppeprogrammid 2017/2018. õppeaastal

Projekti eesmärgiks on Kohila Gümnaasiumi õpilastele käitumisharjumuste kujundamine keskkonnasäästlikumaks ja ökoloogilise tasakaalu tundmaõppimine keskkonnahariduslike programmide toel.

Põhikooli riikliku õppekava § 14 lõige 3, punkt 2 ja Gümnaasiumi riikliku õppekava § 10 lõige 3, punkt  2 läbiva teema “Keskkond ja jätkusuutlik areng” ” eesmärkide realiseerumiseks võimaluste loomine 2017/2018 õppeaastal.

Projekti raames läbib iga klass keskkonnaharidusliku õppeprogrammi.

I klass, programm „Loomad erinevates elukeskkondades“, Tallinna Loomaaed

II klass, programm „Metsa muinasjutt“, Sagadi Looduskool

III klass, Väätsa prügila külastus

IV klass, programm „Mikroskoop ja rakk“, Pärnu Pernova Loodusmaja

V klass, programm „Läbi metsa rabajärve äärde“, Kohila Keskkonnahariduse Keskus

VI klass, programm „Mets kui kooslus“, Sagadi Looduskool

VII klass, programm „Kahepaikse ja roomajad“, Tallinna Loomaaed

VIII klass, programm „Seente mikroskoopia“, Pärnu Pernova Loodusmaja

IX klass, programm „Elu areng ja fossiilid“, TTÜ Särghaua õppekeskus

X klass, programm “Maa, mis tõuseb merest”, RMK Nõva külastuskeskus
XI klass, programm „Muld“, TTÜ Särghaua õppekeskus

XII klass, programm „Elu areng Maal“, TÜ Loodusmuuseum

„Mitmekultuurilisus kohalikus kogukonnas”

„Mitmekultuurilisus kohalikus kogukonnas“ projekti number 2017-2-EE01-KA105-034977.

Projekti toetab SA Archimedese noorteagentuur Erasmus+ programmist. Tegemist on põhimeetmega 1, noortevaldkonna õpiränne, Euroopa Vabatahtlik Teenistus. 01.10. 2017-31. 12. 2018 viibivad teenistuses Kohila Vallavalitsuse allasutustes: Kohila Avatud Noortekeskuses, Kohila Gümnaasiumis ja Kohila lasteaed Sipsikus ning MTÜ Miikaeli Ühenduses Kohila Mõisakoolis, kolm vabatahtliku, kes on siia saabunud Itaaliast, Venemaalt ja Ukrainast.

„Kohila Gümnaasiumi hariduslike erivajadustega õpilastele õpikeskkonna parendamine”

Eesmärgiks on aidata kooliperel paremini ja teadlikumalt toime tulla erinevate hariduslike erivajadustega (sh õpilase eriandekusega). Projekti rahastatakse läbi SA Innove programmi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“.
Toimumise aeg 1. oktoober 2017- 31. märts 2018.

Projekti käigus külastasid õpetajad 06. oktoobril 2017 Viljandi Riigigümnaasiumi, kus tutvuti kaasaegse õpikeskkonnaga ning õpilaste individuaalse nõustamisega.
16. märtsil 2018 koolitus “Koostöö tõhustamine”, mida viis läbi koolitaja Heidi Antson. Koolitusel osalesid õpetajatest ja tugispetsialistidest koosnev töögrupp. 19. märtsil toimusid kaks koolitust. Õpetajatele suunatud koolituse teemaks oli “Õpiraskusega lapse toetamine kooli” ning kooli töötajatele suunatud koolituse teemaks oli “Käitumisraskusega lapse toetamine koolis”. 26. märtsil osalesid õpetajad koolitusel “Käitumisraskusega lapse toetamine koolis”.

„Vahetund on lahe tund“

„Vahetund on lahe tund“ (projekt nr EV100-vp17-152), Eesti Vabariik 100 (EV100) ja SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK).

2018. aasta sügisel valmib Kohila Gümnaasiumi algklasside maja. Soovime kinkida Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul meie lastele mitmekülgseid vahetunni veetmise võimalusi.

Kingitus on leitav https://www.ev100.ee/et/vahetund-lahe-tund.

Projekti kestvuseks on november 2017- detsember 2018.

Uudis: Vahetund on lahe tund ideekonkursi tulemused

Projekt Environment in our everyday life: preserving biodiversity for a greener future

2016. aasta septembrist algas Kohila Gümnaasiumis Erasmus + rahvusvaheline projekt „Environment in our everyday life: preserving biodiversity for a greener futuure“ (Igapäevane keskkonnaõpe  rohelisema tuleviku nimel).

Projekti eesmärgiks on tõsta õpilaste keskkonnateadlikkust, et neist sirguks vastutustundlikke keskkonna-alaseid otsuseid tegevad noored. Fookusteemadeks on prügi ja vesi. Rahvusvahelistes tegevustes osalevad 8., 9. ja 10. klasside õpilased.

Kohila Gümnaasiumi partnerkoolideks on:

• Elisabeth-Selbert-Gesamtschule kool Bonnist, Saksamaalt;
• Salvador Rueda kool Malagast, Hispaaniast;
• Lycée Technique Provincial Jean Boets kool Leigets, Belgiast (kordinaatorkool);
• Agrupamento de Escolas Abade de Baçal kool Bragançast, Portugalist.

Kohila Gümnaasiumis on projektikoordinaatoriks õpetaja Ljudmilla Suvorova.

Loe edasi…

Eesti 100 tamme

Eesti Riigikantselei alustas 2013. aastal projektiga Eesti 100 tamme, mille raames on Eesti Vabariigi 100. juubeliaastal plaanis rajada üle Eesti 100 tamme tammikuid. Need on pargid, alleed või tammesalud, kus igaühes kasvab sada tamme. Tamme istutamisega Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks saab igaüks jätta endast märgi oma riigi ajalukku ja teha väärika kingituse Eestile-just nii on öeldud projekti Eesti 100 tamme kodulehel. Projektiga on liitunud ka Kohila vald ja Kohila Gümnaasium. Loe edasi …

Projekt 11948. Kohila Gümnaasiumi õppekava toetavad keskkonnahariduslikud õppeprogrammid 2016/2017. õppeaastal

Projekti eesmärgiks on Kohila Gümnaasiumi õpilastele käitumisharjumuste kujundamine keskkonnasäästlikumaks ja ökoloogilise tasakaalu tundmaõppimine keskkonnahariduslike programmide toel.

Põhikooli riikliku õppekava § 14 lõige 3, punkt 2 ja Gümnaasiumi riikliku õppekava § 10 lõige 3, punkt  2 läbiva teema “Keskkond ja jätkusuutlik areng” ” eesmärkide realiseerumiseks võimaluste loomine 2016/2017 õppeaastal.

Projekti raames läbib iga klass keskkonnahariduselikul õppeprogrammi.

I klass, programm „Loomaaed- erinevad elukeskkonnad“, Tallinna Loomaaed

II klass, programm „Metsa muinasjutt“, Sagadi Looduskool

III klass, Väätsa prügila külastus

IV klass, programm „Vee-elustik“, Silma Õpikoda

V klass, programm „Põhja Eesti pankrannik“, Muraste Looduskool

VI klass, programm „Mets kui kooslus“, Sagadi Looduskool

VII klass, programm „Linnuvaatlus“, Silma Õpikoda

VIII klass, programm „Samblad ja samblikud“, Eesti Loodusmuuseum

IX klass, programm „Elu areng ja fossiilid“, TTÜ Särghaua õppekeskus

X klass, Eesti kliimamuuseumi ja automaatse ilmajaama külastus

XI klass, programm „Muld“, TTÜ Särghaua õppekeskus

XII klass, programm „Elu areng Maal“, TÜ Loodusmuuseum

Lapsed koolihoovi liikuma ja õppima

Kohila Gümnaasium on liitunud projektiga EV100 “Lapsed koolihoovi liikuma ja õppima”. Kordinaator Siiri Treufeld. Täpsema info leiate 

https://ev100.ee/et/lapsed-alustavad-koolihoovide-disainimisega

Meie kooli mets

Me kõik oleme osake loodusest. Iga päev ammutab inimene end ümbritsevast vajalikku ressurssi ja energiat. Selleks, et saada tuleb loodusele midagi ka anda.

Alates 2013. aastast on SA Erametsakeskuse rahastusel ning koostöös Kohila Metsaseltsi ja kohaliku omavalitsusega rajatud ja hooldatud oma kooli metsa.

Meie puukesed kasvavad Hageri rahvamaja ja Konstantin Pätsi poolt vana Hageri koolimaja lähedale istutatud tamme vahetus läheduses.

Tänaseks on Kohila Gümnaasiumi iga 1.-4. klassi õpilane oma kätega saanud kasvama panna noore puuistiku.  Kõigil on võimalus oma puu sirgumist  jälgida ning selle eest hoolt kanda.

Kindlasti on tegemist märgilise  ettevõtmisega. See on isikliku kontakti loomine loodusega,  see on austuse ja hoolivuse kujundamine meid ümbritseva suhtes. Oleme rõõmsad ja tänulikud, et meie projektis on igal aastal osalenud vallavanem Heiki Hepner. Mare Reinaas ja Tõnu Kalmet Kohila Metsaseltsist on läbi viinud puude istutamise õpetust. Oli imetlusväärne, kuidas loodust armastav vallajuht kõige nooremate õpilaste tähelepanu võitis ja neid kuulama ning kaasa rääkima suunas. Mare ja Tõnu rahulikku ja sõbralikku õpetust järgiti suure õhinaga.

Tänavu sai meie koolimets koguni 93 puu võrra rikkamaks. Noore metsa all olev maalapp kasvab jõudsalt ning koostöös kohaliku omavalitsusega peab tõsiselt mõtlema juba uuele vabale maatükile, et kena  traditsioon saaks jätkuda.

Metsandusteemaline õpe jätkub põhikoolis ja gümnaasiumis. 2016. aastal tutvusid 5. klassid erinevate metsatüüpidega, fookuspunktiks oli soomets. 10. klasside õpilased osalesid Sagadi Looduskoolis metsapäeval, kus tutvuti püsiekspositsiooniga, milles kajastatakse puidu kasutamist läbi aegade ning metsatööks kasutatavate tööriistu. Lisaks matkati, õpiti tundma taimekooslusi metsas ning mõõtma erinevate meetoditega puude kõrgust.

Tahame tänada siinkohal kõiki koostööpartnereid ja algklasside õpetajaid, kes igal aastal on oma klassiga metsanoorendikku hooldamas käinud.  Keskkonnahoidliku käitumise kujundamisel õpilases on esimese õpetaja ja kooli roll kindlasti oluline.

Kohila Gümnaasium – keskkonnahoidlik kool

Projekti periood: 04.01.-31.10.2016

Projekti eesmärgiks on saada ülevaade kuivõrd keskkonnasäästlik kool on Kohila Gümnaasium juba täna ning kuidas meie oma koolis saaksime veel enam keskkonnasäästlikumalt toimida. Selleks, et projekt õnnestuks ja tooks kasu kogu kooliperele, kutsume appi nii õpilased, õpetajad kui tugipersonali töötajad. Loe edasi…

Kohila Gümnaasium – keskkonnahoidlik kool, I faas

15.04.2016. a. viidi projekti “Kohila Gümnaasium – keskkonnahoidlik kool, I faas” raames läbi juhtgrupi koolitus ja kooli keskkonna-alane auditeerimine.

SEI koolitaja E. Urbel-Piirsalu viis 21.03.2016 läbi õpetajatele koolituse  „Roheline Kool-miks ja milleks” ning  rühmatöö teemal „Kuidas meie saaksime muuta oma kooli keskkonnasäästlikumaks“.

Õpilased Kadi Talts ja Kromel Kruusmann viisid ajavahemikul 4.04.-16.10. läbi CO₂ ja pindade valgustatuse mõõtmised klassiruumides, 18.-22.04. mõõtsid sööklas tekkinud toidujäätmete koguseid.

22.03.2016 viidi K. Solvaku juhendamisel läbi õppekava arenduse koolitus teemal „Keskkond ja jätkusuutlik areng lõimimine kooli õppekavasse”.

Õpilastele toimus aprillis 2016 võistlus “Kuidas ma saaksin muuta oma kooli keskkonnasäästlikumaks?”.

Ajavahemikul 28.03.-9.06. viidi läbi keskkonnavaldkonna sisehindamine: IT valdkonna kaardistus, töö- ja õpikeskkonna hindamine, energia tarbe hindamise ning CO₂ ja valgustatuse esmased mõõtmised, rahuloluküsitlused õpilaste ja õpetajate hulgas.

Kalkuleeriti organisatsiooni ökoloogiline jalajälg, analüüsiti õpilaste ja õpetajate rahuloluküsitluste tulemusi.

10.06.2016 toimus kooli keskkonnavaldkonna töörühma koosolek, kus tutvuti ökokaardistuse ja ökoloogilise jalajälje arvutamise tulemustega. Arutati arendustegevusi.

Rohelise kontori kontrollküsimuste tulemusena selgus, et Kohila Gümnaasium kogus 190 võimalikust punktist 59,5 punkti. Arenguruumi, et Kohila Gümnaasium vastaks EU Rohelise Kontori kriteeriumitele, on. Eelkõige tuleb tähelepanu pöörata töötajate kaasamisele ja hoone energiatõhususe suurendamisele. Samuti vajavad kokkuleppimist hangete tingimused. Kontoritele mõeldud ökoloogilise jalajälje kalkulaatori esialgsete tulemuste kohaselt on kooli ökoloogiline jalajälg 334,27 gha. Täpsustamist vajavad veel andmed transporditeenuste osas.

Tugipersonali liikmed läbisid koolituse „Kemikaalid, keskkonnasõbralik koristus“ ja arutlesid teemal “Kuidas ma saaksin muuta oma kooli keskkonnasäästlikumaks?” 17. juunil 2016 Balti Keskkonnafoorumi juhendamisel.

Keskkonna-valdkonna arengukava ja keskkonnapoliitika koostati ajavahemikul 05.09.-17.10.2016. a. Keskkonnavaldkonn arengukavaga saavad huvigrupid tutvuda alates detsembrist kui arutelusse tuleb Kohila Gümnaasiumi arengukava 2017-2020.

Täname Keskkonnainvesteeringute Keskust projekti finantseerimise eest!

Projekt Green Class 2015/2016

Green Class on Kohila Vineeri emafirma Latvijas Finieris AS poolt Baltimaade põhikooli õpilastele korraldatav loodusteaduste valdkonna võistlus. Sel aastal on teemaks „The Space Adventure“. Õpilasi juhendab Kirsti Solvak.

Projekti käigus valminud materjalid:

Video „Marsi asustamine“ ja uudisnupp.

Keskkonnahariduslikud õppeprogrammid Kohila Gümnaasiumi, Kohila Mõisakooli ja Kohila valla lasteaedadele 2015/2016 õppeaastaks

Kohila Gümnaasiumi ja Kohila Keskkonnahariduse Keskuse koostööprojekt nr 9843.

Projekti eesmärgiks oli laste käitumisharjumuste kujundamine keskkonnasäästlikumaks ja ökoloogilise tasakaalu tundmaõppimine keskkonnahariduslike programmide toel.  Projekti finantseeris Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Õppeprogrammide loetelu ja teenusepakkujad.

Nutilaborid

NutiLaborite eesmärk on suurendada noorte IT-alast teadlikkust ning tõsta infotehnoloogiat õppima asuvate noorte arvu. 2012. aastal algatatud NutiLaborite projekti eesmärgiks on arendada noorte infotehnoloogia-alast huvitegevust Eestis. Projekti veab Vaata Maailma SA ja suursponsorid on EMT/Elioni, Microsoft, Swedbank, SEB ja SK. NutiLabori projekti tutvustuse ja teised toetajad leiate NutiLabori kodulehelt.