Erasmus+ projekti raames käisid Kethe Marleen Tölp, Markos Parve, Mikk Jõgisoo ja Kadri-Maarja Peep koos õpetaja Kaupo Ojaga 18.-24. märtsil Belgias.

Reis algas 18. märtsi õhtul, kui saime kokku lennujaamas, kust lendasime otse Brüsselisse. Lendamine oli niivõrd põnev ja seal oli väga ilus vaade, millest tegime kõik palju pilte. Kohale jõudnud, liikusime rongiga Leuvene’i, kus istusime ümber teise rongi, millega sõitsime Liege’sse. Rongijaamas olid meil vastas kaks õpetajat ja üks pere. Mikk ja Markos läksid kaasa ühe õpetajaga, Kadri teise õpetaja ning mina (Kethe Marleen) perega.

Esmaspäeval läksime 8.30 kooli, kus toimus koosviibimine, mille jooksul õppisime üksteist paremini tundma erinevate tähelepanumängude abil. Edasi oli paus, kus meile näidati kooli. Enne seda oli küll suur segadus, sest keegi ei selgitanud midagi, aga hiljem sujus asi juba paremini. Peale pausi toimusid esitlused, kus iga riik tutvustas lühidalt oma maad ja kooli. Esitlused tehtud viidi meid Liege’i tuurile. Meile näidati erinevaid tähtsaid hooneid ning räägiti neist lühidalt. Uuem kogemus oli meile see, et treppe oli palju pikki trepp nende ääres olid eramajad. Arutasime veel omavahel, kuidas nad omale mööblit koju saavad viia.

Teisipäev algas rongijaamas, kust asusime kõik teele Maastrichti, mis asub Hollandis. Maastrichtis käisime algul ringi kõik koos. Me jalutasime ringi nii, et üks Belgia õpetaja rääkis, mis miski on. Seal oli palju huvitavat: näiteks paljudes kohtades olid vees näha jalgrattaid, mis on ilmselt Hollandis tavaline, sest jalgratastega sõidavad väga paljud.

Hiljem, kui ring tehtud, oli paar tundi vaba aega, mille käigus mina ja Markos käisime algul söömas paari teisest riigist õpilasega ning Mikk ja Kadri käisid söömas koos õpetajaga. Hiljem põikasime vaba aja veetmiseks sisse peaaegu igasse poodi, mis olid tänava ääres, mida mööda sai rongijaama. Kui mina ja Markos olime rongijaama jõudnud, olid osad teistest riikidest õpilased ka kohal ning proovisid mängida klaverit, mis asus rongijaamas sees. Ka mina proovisin mängida Kariibimere piraatide tunnuslugu ja see läks teistele nii peale, et nad hakkasid ka proovima. Kui kõik olid lõpuks kohal, oli aeg minna rongile ning kui olime tagasi Liege’s, läksid enamus meist oma kodudesse.

Kolmapäev algas 8.30 koolis, kus me kõik kokku saime. Läksime kõik õpetajate söögisaali ja hakkasime tegema erinevaid asju. Mina, Mikk, Kadri ja osad teised veel istutasime erinevaid seemneid. Pärast seda pidime õue minema ning seal rohima. Markos ja teised tegid käsitööd ning meisterdasid erinevatest asjadest midagi ägedat. Lõunal sai kool läbi ning oli vaba pärastlõuna, mille käigus osad koju ning osad linna peale läksid. Mina ja Markos läksime teistega koos linna. Algul oli tohutu seadus, sest pidime osade võõrustajaid ootama, kes olid tunnis. Lõpuks olid kõik koos ning me läksime kesklinna sööma. Peale söömist läksin mina pere juurde ja Markos teistega koos vanasse mahajäetud majja pildistama ja aega veetma.

Neljapäev algas hommikul koolis, kus me taas kõik kogunesime. Kui kõik kohal olid, läksime bussi ja sõitsime linnast välja eelajaloomuusiumi. Algul oli aega ja saime saalis paari väljapanekut vaadata, siis jagati meid kahte rühma: need, kes oskavad prantsuse keelt ja need, kes oskavad inglise keelt. Seega olid ühes rühmas belglased ja hispaanlased ning teises grupis eestlased, portugallased ja sakslased. Meie rühm liikus esialgu sees ning meile näidati erinevaid vanu esemeid ja kive. Kui need vaadatud said, liikusime ka meie õue. Saime endale kiivrid ja kui teine rühm välja oli tulnud läksime koos oma grupiga kaevandusse. Nägime kaevanduses nahkhiiri, stalagmiite ja stalaktiite. Meile räägiti ka kuidas see kõik seal tekkis. Seal käidud käisime vaatamas vana talumaja, kus me natuke istusime ja aega veetsime.

Peale seda läksime ühte majakesse, kus meile õpetati kuidas kivist nuge teha. See oli algul rasse, sest tuli leida õige koht, et saada piisavalt hea nuga. Edasi oli söögipaus, kus igaüks sõi kodust kaasa antud toite, meie muidugi ostsime sealt veel friikaid ka. Pausi ajal osad meist mängisid kaarte. See oli omamoodi kogemus, sest olime eri rahvustest, kahjuks sai paus liiga ruttu otsa ja viimaks võitjat ei selgunud. Peale söömist läks meie grupp teise majakesse ning seal juba õpetati kuidas teha tuld. Algul oli raskusi sellega, kuidas on õige puhuda ja hoida neid asju, kuid hiljem saime kõik hakkama.

Reede algas koolis, kus kogunesime, et minna avastama Belgia kõige kõrgemat tippu ja käia rabamatkal. Enne minekut läksime ja võtsime osadele kummikud ning siis sõitsime kohta, kus ootasid meid juba kaks giidi. Meid jaotati uuesti gruppidesse. Läksime rabateele jalutama. Meie giid oli hästi tore: ta rääkis meile palju lugusi näiteks, et rabas need, mis meie jaoks on Pokud on nende juttudes surnud inimeste juuksed. Peale matka oli meil söögipaus ning osa meist kasutas võimalust pildistada linde ja hiiri. Paus läbi, läksime oma rühmaga vaatama näitust ning vaatasime lühifilmi, mis oli kahjuks saksa keeles ning me ei saanud midagi aru. Sellega lõppes meie päev seal. Tagasiteel tegime ka väikese peatuse, et vaadata nende kõrgeimat tippu, mis polnud eriline vaatepilt. Kooli jõudnud, oli meil vaba aeg ning läksime linna peale. Enamus läks veel viimaseid oste tegema, et oma peredele midagi tuua. Kell seitse saime taas koolis kokku ja pidasime koos ühe ilusa õhtu, kus sai süüa ja niisama vestelda. Päris kurb oli sealt ära minna.

Laupäeva hommikul viidi meid rongijaama, sest oli aeg liikuda tagasi Eestisse. Jätsime peredega hüvasti ning asusime rongiga teele Brüsseli lennujaama. Lend oli vahepeatusega Varssavis, kuhu lendasime kaks tundi. Varssavist toimus juba lend Tallinna, kuhu jõudsime Eesti aja järgi natuke enne kuute. Lennujaamas ootasid meid juba meie pered.

Reis oli meile kõigile väga kogemusterohke ja ka lõbus. Me tahaks sinna väga tagasi ning igatseme sealseid inimesi. See kõik seal sai nii omaks ja sealsetest vahvlitest ei saa rääkidagi.

Tekst: Kethe Marleen Tölp.

Fotod: Kaupo Oja

31. jaanuaril toimus Erasmus+ projektiga seotud õpilaste ja õpetajate õppekäik Mäosse, eesmärgiga külastada Plastrex Europe OÜ tehast. Sooviks oli teada saada, millisel viisil taaskasutatakse meil Eestis plastpakendeid.

Ettevõttes näidati uudistajatele, kuidas tehas sorteerib ja töötleb kodumajapidamises tekkivat segaolmeplastikpakendit. Ja seda kogu tootmisprotsessi ulatuses algusest lõpuni. Meeldiv oli tõdeda, et meie igapäevastest olmejäätmetest on võimalik toota tõeliselt innovaatilist ja ilmastikukindlat ehitusmaterjali, mis peab vastu aastaid ning leiab kasutust väga erinevate toodete näol.

Pärast ettevõtte külastust ning muljete vahetamist peeti õpilaste ja õpetajatega koos nõu tegevuskava osas, kuidas võtta sel kevadel vastu Erasmus+ projekti koostööpartnereid välismaalt.

Tekst: Veronica Kosenkranius
Kaupo Oja fotod
Mikk Jõgisoo fotod