3.c klass osaleb projektis „Keeledušš 2019”

3.c klass osaleb ühes väga põnevas projektis „Keeledušš 2019”. Keeledušš on üks lõimitud aine- ja keeleõppe viisidest, kus teise keelega kokkupuude on lühiajaline, kuid intensiivne. Keeledušši eesmärk on tutvuda erinevate keelte kõla, sõnade või lauludega ning saada eduelamus teises keeles laulmisest.

Meie oleme õppinud kolme nädalaga selgeks laulukesed soome, rootsi ja läti keeles. Kõik oleme ka videosse salvestanud. Laulude sisusid üritame videode abil (mis on laulude õppimise taustadeks) mõistatada.

Laule me ära ei tõlgi ja ka õige hääldus ei ole eesmärk omaette. See on lihtsalt üks mõnus vaheldus koolipäeva. Hetkel on meil käsil hispaaniakeelne lauluke nädalapäevadest.

Videot rootsikeelsest laulukesest saab vaadata siit.

Tekst: Merike Tiidrus

Matemängude päeval tuli meie kooli 2. ja 3. koht!

15.03 kogunesid paljud meie kooli õpilased nutiseadmetesse, selleks et osaleda rahvusvahelisel matamängude võistlusel. Seegi kord tulid meie kooli väga head tulemused: 3.c klassi võistkond saavutas märkimisväärse 2. koha 136 võistkonna hulgas; 4.a klassi tublid matemaatikud said 134 võistkonna hulgast suurepärase 3. koha.
Meie lastega koos võistlesid lapsed Inglismaalt, Soomest, Norrast, Hispaaniast jne. Kokku 14-st riigist.
KIITUS tublidele ja kiiretele arvutajatele!
Tekst: Merike Tiidrus
Foto: Lili Kesa

Isamaalise kasvatuse kuu Kohila Gümnaasiumis

Tihti piisab juba väikestest tähelepanekutest või ühest kogemusest, et oma sünnimaa tunduks lähedasem ja armsam. Miski näivalt tähtsusetu võib anda mõistmise, miks mu kodumaa on väärtuslik. Veebruarikuus pöörasid Kohila Gümnaasiumi õpetajad ja õpilased suuremat tähelepanu isamaale ja oma juurtele.

Kuu algas Tartu rahulepingu aastapäevaga ja selle tähistamiseks toimus veebruari esimesel nädalal sellele sündmusele pühendatud suusamatk. Idee autorid ja läbiviijad olid kehalise kasvatuse õpetajad. Kõikide õpilaste kehalise kasvatuse tundides sõidetud suusakilomeetrid liideti kokku, et saada Eesti riigipiiri pikkus kilomeetrites. Riigipiiri pikkus – 1450,6 kilomeetrit, sellest 681,6 km maapiir ja 769 km territoriaalmere piir, sõideti täis ja ületati pea 300 kilomeetri võrra.

Isamaalise kuu raames tegime üleskutse „Tunne oma juuri!” Selleks palusime kõikide klasside õpilastel uurida oma vanavanemate päritolu. Iga klass sai Eesti kihelkondade kaardi, kuhu kanti ühiselt kokkulepitud leppemärkidega vanavanemate sünnikohad. Nii võis avastada, et täppe jagus mitte ainult Hageri kihelkonda, vaid üle kogu Eesti. Paljude vanavanemate sünnikoht jäi koguni Eesti piiridest välja: Ukrainasse, Venemaale, Gruusiasse, Armeeniasse või koguni Saksamaale, Prantsusmaale, Inglismaale. Saame rõõmuga tõdeda, et Eesti on meie kõigi ühine isamaa, olenemata sellest, kus on sündinud meie vanemad või vanavanemad.

Eelnevad tegevused puudutasid kogu kooli. Mõned tegevused olid eraldi mõeldud kui algklasside lastele sobivamad ja jõukohased. Iga algklassi õpilane sai teha endale Hageri kihelkonna vöökirja värvides järjehoidja. Kogu klass sai üheskoos uurida klassile loosiga välja valitud Eesti kihelkonna rahvarõivaid ning sellest teistele imetlemiseks näituse välja panna.

 

12. veebruaril leidis aset kooli õpetajatele mõeldud rahvarõivaste, täpsemalt rahvariide vööde tegemise koolitus. Paljudele kolleegidele oli üllatuseks, et meie kooli muusikaõpetaja Merve Aug valmistab ise rahvariide vöösid. Õpetaja Aug oli lahkesti valmis oma oskusi näitama. Iga soovija sai ka ise paar rida punuda. Rahvariide vööde jaoks on olemas just selleks töö tegemiseks mõeldud teljed. Õpetaja Augil olid kaasas kahed teljed, mille peal sai näha kahe erineva Hageri kihelkonna mustriga kirivöö sündi. Vööde kudumise, keskendumist nõudva pingelise tegevuse juurde pakkusid ajalooõpetajad koduaia mullas kasvanud taimede teed ja kodukolletel valminud „ajaloolisi” küpsetisi.

Merve Aug õpetab Anna Morozovale Hageri vöö kudumist. Pildi autor Toivo Niinemets

Põnevamateks elamusteks olid meie kooli õpilastele väliskülaliste esinemised. Kolmel kolmapäeval tegid õpilaste ees ettekande erinevatest riikidest Eestisse elama tulnud külalised. Kõik esinejad kõnelesid eesti keeles ja rääkisid lisaks oma päritolumaa tutvustamisele kõige olulisemast ehk sellest, miks neile meeldib Eestis elada.

6. veebruaril käis 4.-6. klasside õpilastel külas Francisco Javier Ortin Cervera – hispaanlasest tudeng, kes õpib Tallinna Tehnikaülikoolis. 13. veebruaril esines 7.-9. klasside õpilaste ees Henton Figueroa – Eesti ettevõtja ja Tšiili aukonsul Eestis. 20. veebruaril seisis 10.-12. klasside õpilaste ees Andrea Bochese, kes on Eesti vandetõlk ja Guatemala aukonsul Eestis.

Ilmselt me ise ei oskagi tihti hinnata või märgata seda, mis meie riigis vaimustavat ja erakordset on. Esinejate sõnul meeldib neile siin kõik – nii inimesed, kes on algul kinnised, aga see läheb üle, kliima (rabad! metsad! neli aastaaega!) kui ka toit. Toit on meil Eestis muidu täiesti kõlbulik, aga sült on ikka üks imelik asi. Imetlemist väärivad eriti meie laulukultuur ja laulupeod.

Guatemala aukonsul Andrea Bochese koos gümnasistidega. Pildi autor Eerik Laanmets

Isamaalise kasvatuse kuu raames toimus 18. veebruaril meie koolis Eesti Vabariigi 101. aastapäevale pühendatud mälumäng, kus küsimused olid nii Eesti ajaloo ja rahvakultuuri kui ka kultuurilooliste isikute kohta. Iga klassikomplekti parim klass sai ka auhinna. Gümnaasiumiastmes auhinnati kogu gümnaasiumi kolme parimat klassi.

12. klassid külastasid Tallinnas ühel ja ja õpetajad teisel päeval Okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu. Uuenenud muuseum pakkus äratundmist ja mõtteainet kõigile seal ringkäigu teinutele. Paljudel tekkis soov minna Vabamusse uuesti, kuid enam mitte klassi või kollektiiviga, vaid pigem üksi või oma perega.

Isamaalise kasvatuse kuu kulminatsioon oli kogu kooliperele ühine – Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Vabadussõja mälestussamba juures. Täname kõiki kuu raames läbi viidud üritustel osalejaid!

Isamaa ja oma riik ei ole mitte iseenesest mõistetavad, vaid vajavad hoolt ja hoidmist. Hoiame oma maad, riiki ja eelkõige oma inimesi!

Kohila Gümnaasiumi sotsiaalainete õpetajad Nele Aus, Kreet Aun, Merle Bachfeldt, Ene Holsting ja Inga Otsa.

 

Osalesime matamängude päeval!

30. jaanuaril kogunesid üle Eestimaa koolides lapsed nutivahendite taha ja hakkasid kell 9.30 tegelema matemaatikaga, sest toimus üle-Eestiline matamängude päev.

Osaleda sai kuni 5-liikmeliste võistkondadega. Võistlus toimus kõigile samaaegselt ning selle kulgu oli huvilistel võimalik reaalajas jälgida. Sellest päevast võtsid osa ka väga mitmed Kohila Gümnaasiumi klassid. Võistluse ajal oli klassiruumides tunda põnevust ja kaasaelamist.

Meie kool oli esindatud mitmetes vanuseklassides ning kõik võistkonnad pakkusid vastastele tubli konkurentsi. Suurepäraselt läks meil 1. klasside arvestuses, kus võistles 148 võistkonda ja meie kooli 1.a võitis 2. koha! 3. klasside arvestuses võistles meie kooli 3.c klass end 217 võistkonna hulgast lausa 1. kohale!

Peagi on oodata uut võistlust. Lastele see meeldis ja nad ootavad juba põnevusega märtsikuud.

Tekst: Merike Tiidrus

Kohila Gümnaasiumi kabe meistrivõistlus

Kohila Gümnaasiumi kabe meistrivõistlus toimus 1. veebruaril. Võistlusele registeerus 53 Kohila Gümnaasiumi õpilast ja kohale ilmus 45 õpilast, meile (Oliver Enula, Sten Martin Lääne, Kenneth Kadarik) oli võistluse korraldamine esmakordne ning saime sellega üllatavalt hästi hakkama, üritus sujus hästi ja selgusid ka parimad kabetajad.

1.-4. klasside arvestuses saavutas 3. koha Jakob Vahi, 2. koha Villem Suuroja, 1. koha Sander Matt. 5.-8. klasside arvestuses saavutas 3. koha Paul Mihkel Maasalu, 2. koha Ruth Hansar, 1. koha Siim Esko. 9.-12. klasside arvestuses saavutas 3. koha Karel Meerbach, 2. koha Robi vanem, 1. koha Keiti Kruusmann.

Külas käis ka Tarmo Lukk, kes rääkis natukene endast ja kabest. Tarmo on olnud Rapla volikogu esimees ja on nii males kui ka kabes tegija. Kindlasti soovime tänada kooli ja oma juhendajat Talvi Ainsari, kes aitas meil üritust läbi viia.

Sõprusklassid Kohilat pildile püüdmas

12. detsembri hommikul 1. tunni ajal läksid kolm sõprusklassi jäädvustama meie alevit ja teemaks oli „Meie Kohila – meie pilgu läbi jõulukuul 2018”. Kõik kolm klassi koos klassijuhatajatega said kokku sisehoovi väravate ees, jaguneti kolmestesse eri vanuses sõbrarühmadesse ja liiguti alevi peale hetki püüdma.

Ülesande lõppedes said kõik endale punased põsed, toredad hetkejäädvustused telefonidesse ja uued vahvad sõbrad. Õuesõppe pinkide juures jõekäärus tegime ühispildi, sõime piparkooki ja jõime kuuma glögi.

Koolipäev võis meeldivalt jätkuda, sest see oli alanud reipalt värske õhu käes liikumisega! Saadud fotodest tuleb näitus, mille paneme üles koolimajja enne vabariigi aastapäeva.

Tekst ja fotod: 3.C , 7.C, 9.A ja klassijuhatajad

3.c klassi projekt „Laps köögis”

Novembrikuu ühel hommikul tuli Sireli vaikselt minu juurde ja ütles, et tema ema saatis kooli natukene pabereid, et lapsed saaksid joonistada. Vaatasin pabereid, mis olid klambritega köidetud ja kohe oli ka mõte – need sobivad lastele raamatu tegemiseks.
Järgmine mõttekoht oli, mis sisuga võiks see raamat olla. Taas mängis elu ise teema kätte – retseptid, millega lapsed ise saaksid köögis hakkama, sest tänapäeval on lapsed väga vähe ise köögis kokkamas.
Aega oli lastel 1 kuu, et mõelda ja katsetada ning retseptid valida, neid ka praktiliselt läbi proovida ning pildistada enda tegevusi. 1. detsembril oli oma pisikeste retseptivihikute tutvustuse ja esitluse tähtaeg. Klassis tegime sel puhul esitlusi ja lapsed said rääkida, mis oli keeruline ja millistes toimingute oli vaja ka lapsevanema abi.
Vaatasin ja kuulasin ning teadsin, me koostame kõikidest kuuldud retseptidest oma klassi retseptikogumiku. Kogumiku koostamiseks oli aega täpselt 2,5 nädalat. Skänneerisin kõik leheküljed arvutisse ja saatsin saadud failid oma klassiõele Airile, kes tegi kogumiku kujunduse. Kujundatud fail taas minu käes tagasi ja siis tuli kutsuda vanemaid appi, et otsida soodsaim variant, kus see kogumik trükkida, et saaksin selle aasta viimasel koolipäeval lastele kingituseks anda. Ma olin väga tänulik oma klassi lastevanematele, sest abi pakkujaid oli väga palju. Lõpuks koostöös Marta-Anni emaga said kogumikud trükitud K-Print´s. Trükkimist toetas rahaliselt Kohila Gümnaasium.
Täna on see õnnelik päev, kus iga laps saab omale esimese raamatukese, kus on tema enda käekirjaga kirjutatud retseptid sees ja lisaks veel 23 kaasõpilase omad. Kõik retseptid lähevad nüüd vaheajal proovimistele ja katsetamistele teistele. Ja kevade poole saame rääkida, mis on klassi lemmiktoit sellest kogumikust.
Aitäh – Sally Saulep, Janne Heinaru, Airi Hunt, Neeme Lumi ja loomulikult kõik 3.c klassi õpilased!
Tekst: Merike Tiidrus

Sõprusklasside jagus tegevust ka jõulukuu algusesse

2.a klass tegutses koos 5.c klassi tüdrukute ja 8.a klassi poistega. 5. klassi tüdrukud õpetasid kolmapäeval, 5. detsembril väiksematele toredate jõulukaartide joonistamist. Vahva oli vaadata, kuidas suuremad õpetusi ja nõuandeid jagasid. Neil oli koos tore tegutseda.
6. detsembril sai 2.a klass spordihoones kokku 8.a poistega, sest tüdrukud olid seotud teise ainetunniga. Koos tehti sporti – osaleti teatevõistlustel, rahvastepallis. Sportlikud 40 minutit möödusid kiiresti. Väga tublid olid nii 8.a klassi kui ka 2.a klassi õpilased. Lõpus tehti ka ühispilt ja söödi kommi.

Kohila Gümnaasiumis oli ettevõtlikkuse kuu küll novembris, aga klassijuhatajad koos õpilastega usuvad, et ettevõtlikud võime olla ka kogu õppeaasta jooksul. 2.a klass on tänulik sõpradele ja loodame ka edaspidi koos tegutseda.

Tekst ja fotod: Anu Rand, Kaur Heinaru

Sõprusklassid 2.b ja 7.a piparkooke küpsetamas

Ettevõtlikuse kuu raames leidsid teineteist 2.b ja 7.a ning otsustasid koos piparkooke küpsetada. Kuna taigna tegu pole nalja asi, siis küpsetada jõudsime alles 7. detsembril. 7 liikmelised tiimid (2.b ja 7.a segatiimid) rullisid, vajutasid, küpsetasid ning glasuurisid uhkeid ja maitsvaid piparkooke. Peale seda maiustamise ühiselt 2.b koduklassis piparkookidega. Koolimaja sai piparkoogi hõngu ja jahuseid õpilasi täis.
2.b ja 7.a tänavad Margit Välk-Aderit, Ene Holstingut ja Maret Evisalu!

Tekst: Maret Evisalu