ettevõtlikkus
Noortekohtumised
Euroopa nädal ja Euroopa päev Kohila Gümnaasiumis 6.-10.05 2019
6.-10. maini tähistasime Kohila Gümnaasiumis Euroopa nädalat, mis oli pühendatud Eesti Euroopa Liidu liikmelisuse 15. aastapäevale. Selle raames viisime läbi erinevaid üritusi.
30. aprillist 7. maini toimus ülekooliline joonistusvõistlus 1.-8. klasside õpilastele teemal „Mina olen salliv”. Teema valisime lähtuvalt sellest, et Euroopa Liidus on sallivus ja inimõigused väga tähtsal kohal. Joonistuskonkursil olid esindatud 3.a, 3.d, 3.b, 3d, 4.c, 4.d ning 7.b klassi parimad tööd. Aitäh tublidele joonistajatele ja nende juhendajatele!
Parimate joonistuste näitus on üleval ka järgmisel nädalal teise korruse koridoris.
Samal ajavahemikul oli 8.-12. klassi õpilastele välja kuulutatud plakatite võistlus, mille teemaks oli Euroopa Liidu tunnuslause – „Ühinenud mitmekesisuses”. Parimad plakatid said samuti välja valitud ja avalikult vaatamiseks välja pandud. Esindatud olid 9. ja 10. klasside tööd.
9. mail, Euroopa päeval toimus mitmeid üritusi. Õpilasi üllatas sel päeval koolikell, milleks oli Euroopa Liidu hümn „Ood rõõmule”. 7.- 10. klassidele esimese tunni ajal Euroopa Liidu teemaline Kahoot. Teise tunni ajal tuli noortele rääkima Yana Toom oma elust ning tööst Euroopa Parlamendis. Esinemine oli huvitav ja küsiti palju küsimusi.
Reedel, 10. mail toimus teise ja kolmanda vahetunni ajal Euroopa laulude teemaline mäng, kus kümnendikud lasid Eurovisiooni võidulaule ning seejärel pidid õpilased arvama ära loo esitaja, riigi või selle loo võidu aasta.
Esmaspäevast reedeni (6.-10. mail) oli koolis toiduks erinevate Euroopa Liidu liikmesriikide rahvustoidud. Õpilastele pakuti nii Itaalia, Eesti, Ungari, Saksamaa kui ka Hispaania roogasid.
Kokkuvõtteks võib Kohila Gümnaasiumis toimunud Euroopa nädalat ja Euroopa päeva pidada õnnestunuks. Üritused korraldati 10. klassi projekti raames, ettevalmistamisel ja läbiviimisel osalesid Kevin Kristofer Laanmets (10a) ja mitmed õpilasesinduse liikmed.
Tekst: Ene Holsting
Juba seitsmendat aastat istutasid esimeste klasside õpilased oma puu
Pisike puu
On kasvamas kuskil üks pisike puu,
ta rohetav võra on habras ja noor,
veel nõrk on ta tüvi ja lühike juur,
nii pehme ja sile ta õhuke koor
kuid temagi loodab, et ükskord on suur.
On kasvamas kuskil üks väikene puu
ja kardab see puuke veel raju ja tuult.
On kasvamas kuskil üks pisike puu
ning vajab see puu sinu sõprust ja hoolt.
Ott Arder oleks nagu selle luuletuse kirjutanud Kohila Gümnaasiumi kooli metsa istutatud puudest. Jah, juba seitsmendat aastat istutab iga esimese klassi õpilane oma puu ja käib seda vähemalt kord aastas hooldamas. Öeldakse, et istutades oled sa õnnelik. See on vist ikka tõsi, sest kooli metsa platsil ei ole me läbi aastate näinud ühtegi mossitavat mudilast ega täiskasvanut. Isegi istutamise ajal sadav lumi ei ole kedagi heidutanud. Ja need täiskasvanud, kes on selle pikaajalise projektiga seotud, leiavad ikka ja jälle hea tahte korras aega panustamiseks. Tänusõnad lähevad sel aastal teele Heiki Hepnerile ja Mare Reinaasile Kohila Metsaseltsist, Kadri Rütmannile Hageri Muuseumist, Vello Uuenile Kohila Gümnaasiumist ja kõigile algklasside klassijuhatajatele, kes läbi aegade on järjepidevalt õpetanud lapsi hoolima loodusest ja toetanud neid oma puu eest hoolitsemisel.
Kooli metsa plats on külastamiseks avatud ka peredele. See asub Hageri vana koolimaja asukohast teiselpool kergliiklusteed, Kohila poolt minnes vasakut kätt, natuke enne rahvamaja – just paraja rattaretke kaugusel Kohilast. Iga klassi istutusala on tähistatud puidust sildiga. Sel aastal kinkis sildi toorikud klassidele meie kooli vilistlane Ainar Torgo puidutööfirmast Voolav Puu OÜ.
Istutusala külastades olge palun hoolsad ja vaadake, et te äsja istutatud puubeebidele peale ei astuks! Selle aasta istikud on tähistatud punaste lipsukestega aga aasta tagasi istutatud puukesi on päris raske rohu seest märgata. Kindlasti võib külastuse ajal oma puukese ümbert rohu ära kitkuda, nii on puul lahedam kasvada.
Seitse aastat tagasi istutatud puud, mis olid haprad ja hoolt vajavad, on kasvanud tänaseks istutajatest juba suuremaks. On ikka uhke küll teistele näidata, et sa oled looduse hüvanguks midagi teinud ja sul on oma puu.
Kirsti Solvak
Kohila Keskkonnahariduse Keskuse juhataja
3.c klassil on käsil taaskord üks väga huvitav ja põnev projekt!
Klassijuhataja Merike Tiidrus käis veebruaris Erasmus+ projekti raames koolitusreisil Bulgaarias, kus peale eestlaste olid ka õpetajad Iirimaalt, Soomest, Hispaaniast ja Bulgaariast. Projekti viimasel päeval tekkis tal mõte, et taaselustaks üks unustatud teema “Kirjasõbrad”.
Klassijuhataja Merike Tiidrus räägib idee kohta nii:
Siis kui mina kooliealine olin, siis meie klassis olid peaaegu kõigil kirjasõbrad. Nii põnev oli kirjutada ja siis kirja oodata.
Mõeldud tehtud. Rääkisin ühele Hispaania õpetajale, et mis ta ideest arvab. Ta oli kohe nõus, et teeme proovi.
Koju tulles rääkisin kohe minu klassi inglise keele õpetajate Elerini ja Tuuliga, kes olid lahkesti nõus aitama. Esmalt kirjutasime kirjad eesti keeles ja seejärel inglise keele tunnis tõlgiti need inglise keelde. Kunstiõpetuse tunnis joonistasime ka pildid juurde.
Märtsikuu lõpus panime kirjad Hispaania poole teele. Lastel oli põnev. Nüüd peale vaheaega tuldi küsima, kas vastuseid veel ei ole. Ja kui õpetaja jõudis peale tunde õpetajate tuppa, oli rõõmus teade ootamas – vastused Hispaaniast olid kohal. Nüüd on vaja taas vastata oma uutele sõpradele!
Ma väga loodan, et see projekt kestab kaua ja lapsed on saanud omale päris kirjasõbrad, kellega jäädakse suhtlema pikaks, pikaks ajaks. Ja suhtlemiseks kasutatakse paberit, pastakat ja omi vahvaid mõtteid.
Tekst ja fotod: Merike Tiidrus
3.c klass osaleb projektis „Keeledušš 2019”
3.c klass osaleb ühes väga põnevas projektis „Keeledušš 2019”. Keeledušš on üks lõimitud aine- ja keeleõppe viisidest, kus teise keelega kokkupuude on lühiajaline, kuid intensiivne. Keeledušši eesmärk on tutvuda erinevate keelte kõla, sõnade või lauludega ning saada eduelamus teises keeles laulmisest.
Meie oleme õppinud kolme nädalaga selgeks laulukesed soome, rootsi ja läti keeles. Kõik oleme ka videosse salvestanud. Laulude sisusid üritame videode abil (mis on laulude õppimise taustadeks) mõistatada.
Laule me ära ei tõlgi ja ka õige hääldus ei ole eesmärk omaette. See on lihtsalt üks mõnus vaheldus koolipäeva. Hetkel on meil käsil hispaaniakeelne lauluke nädalapäevadest.
Videot rootsikeelsest laulukesest saab vaadata siit.
Tekst: Merike Tiidrus
Isamaalise kasvatuse kuu Kohila Gümnaasiumis
Tihti piisab juba väikestest tähelepanekutest või ühest kogemusest, et oma sünnimaa tunduks lähedasem ja armsam. Miski näivalt tähtsusetu võib anda mõistmise, miks mu kodumaa on väärtuslik. Veebruarikuus pöörasid Kohila Gümnaasiumi õpetajad ja õpilased suuremat tähelepanu isamaale ja oma juurtele.
Kuu algas Tartu rahulepingu aastapäevaga ja selle tähistamiseks toimus veebruari esimesel nädalal sellele sündmusele pühendatud suusamatk. Idee autorid ja läbiviijad olid kehalise kasvatuse õpetajad. Kõikide õpilaste kehalise kasvatuse tundides sõidetud suusakilomeetrid liideti kokku, et saada Eesti riigipiiri pikkus kilomeetrites. Riigipiiri pikkus – 1450,6 kilomeetrit, sellest 681,6 km maapiir ja 769 km territoriaalmere piir, sõideti täis ja ületati pea 300 kilomeetri võrra.
Isamaalise kuu raames tegime üleskutse „Tunne oma juuri!” Selleks palusime kõikide klasside õpilastel uurida oma vanavanemate päritolu. Iga klass sai Eesti kihelkondade kaardi, kuhu kanti ühiselt kokkulepitud leppemärkidega vanavanemate sünnikohad. Nii võis avastada, et täppe jagus mitte ainult Hageri kihelkonda, vaid üle kogu Eesti. Paljude vanavanemate sünnikoht jäi koguni Eesti piiridest välja: Ukrainasse, Venemaale, Gruusiasse, Armeeniasse või koguni Saksamaale, Prantsusmaale, Inglismaale. Saame rõõmuga tõdeda, et Eesti on meie kõigi ühine isamaa, olenemata sellest, kus on sündinud meie vanemad või vanavanemad.
Eelnevad tegevused puudutasid kogu kooli. Mõned tegevused olid eraldi mõeldud kui algklasside lastele sobivamad ja jõukohased. Iga algklassi õpilane sai teha endale Hageri kihelkonna vöökirja värvides järjehoidja. Kogu klass sai üheskoos uurida klassile loosiga välja valitud Eesti kihelkonna rahvarõivaid ning sellest teistele imetlemiseks näituse välja panna.
12. veebruaril leidis aset kooli õpetajatele mõeldud rahvarõivaste, täpsemalt rahvariide vööde tegemise koolitus. Paljudele kolleegidele oli üllatuseks, et meie kooli muusikaõpetaja Merve Aug valmistab ise rahvariide vöösid. Õpetaja Aug oli lahkesti valmis oma oskusi näitama. Iga soovija sai ka ise paar rida punuda. Rahvariide vööde jaoks on olemas just selleks töö tegemiseks mõeldud teljed. Õpetaja Augil olid kaasas kahed teljed, mille peal sai näha kahe erineva Hageri kihelkonna mustriga kirivöö sündi. Vööde kudumise, keskendumist nõudva pingelise tegevuse juurde pakkusid ajalooõpetajad koduaia mullas kasvanud taimede teed ja kodukolletel valminud „ajaloolisi” küpsetisi.
Merve Aug õpetab Anna Morozovale Hageri vöö kudumist. Pildi autor Toivo Niinemets
Põnevamateks elamusteks olid meie kooli õpilastele väliskülaliste esinemised. Kolmel kolmapäeval tegid õpilaste ees ettekande erinevatest riikidest Eestisse elama tulnud külalised. Kõik esinejad kõnelesid eesti keeles ja rääkisid lisaks oma päritolumaa tutvustamisele kõige olulisemast ehk sellest, miks neile meeldib Eestis elada.
6. veebruaril käis 4.-6. klasside õpilastel külas Francisco Javier Ortin Cervera – hispaanlasest tudeng, kes õpib Tallinna Tehnikaülikoolis. 13. veebruaril esines 7.-9. klasside õpilaste ees Henton Figueroa – Eesti ettevõtja ja Tšiili aukonsul Eestis. 20. veebruaril seisis 10.-12. klasside õpilaste ees Andrea Bochese, kes on Eesti vandetõlk ja Guatemala aukonsul Eestis.
Ilmselt me ise ei oskagi tihti hinnata või märgata seda, mis meie riigis vaimustavat ja erakordset on. Esinejate sõnul meeldib neile siin kõik – nii inimesed, kes on algul kinnised, aga see läheb üle, kliima (rabad! metsad! neli aastaaega!) kui ka toit. Toit on meil Eestis muidu täiesti kõlbulik, aga sült on ikka üks imelik asi. Imetlemist väärivad eriti meie laulukultuur ja laulupeod.
Guatemala aukonsul Andrea Bochese koos gümnasistidega. Pildi autor Eerik Laanmets
Isamaalise kasvatuse kuu raames toimus 18. veebruaril meie koolis Eesti Vabariigi 101. aastapäevale pühendatud mälumäng, kus küsimused olid nii Eesti ajaloo ja rahvakultuuri kui ka kultuurilooliste isikute kohta. Iga klassikomplekti parim klass sai ka auhinna. Gümnaasiumiastmes auhinnati kogu gümnaasiumi kolme parimat klassi.
12. klassid külastasid Tallinnas ühel ja ja õpetajad teisel päeval Okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu. Uuenenud muuseum pakkus äratundmist ja mõtteainet kõigile seal ringkäigu teinutele. Paljudel tekkis soov minna Vabamusse uuesti, kuid enam mitte klassi või kollektiiviga, vaid pigem üksi või oma perega.
Isamaalise kasvatuse kuu kulminatsioon oli kogu kooliperele ühine – Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Vabadussõja mälestussamba juures. Täname kõiki kuu raames läbi viidud üritustel osalejaid!
Isamaa ja oma riik ei ole mitte iseenesest mõistetavad, vaid vajavad hoolt ja hoidmist. Hoiame oma maad, riiki ja eelkõige oma inimesi!
Kohila Gümnaasiumi sotsiaalainete õpetajad Nele Aus, Kreet Aun, Merle Bachfeldt, Ene Holsting ja Inga Otsa.