Kokkuvõte algklasside emakeelenädalast

11.-15. märtsini toimus algklasside emakeelenädal, mida korraldasid 2. klassid. Nädala jooksul toimus erinevaid ettevõtmisi. Teisipäeval oli ühine lugemisvahetund aulas, kus igaüks luges enda pooleli olevat raamatut.
Klassides panime välja Eesti kirjanike lemmikraamatute näituse, lahendasime ristsõnu ja harjutasime ilmekalt muinas- ja rahvajuttude lugemist. Emakeelenädala raames pidid lapsed ka enda luuletamisoskuse proovile panema. Nad kirjutasid luuletuse oma kodust.
Nädala lõpetasime ettelugemisvõistlusega. Reedel kogunesid klasside tublimad lugejad aulasse, kus selgusid  paralleelide parimad. Klasside tublimad oli Anna Vahi, Adele Šeiko, Lisette Gretšiškina ja Markus Mikiver.
Head keeleaastat kõigile!

Tekst: Rutti Räbovoitra ja Anu Rand

Isamaalise kasvatuse kuu Kohila Gümnaasiumis

Tihti piisab juba väikestest tähelepanekutest või ühest kogemusest, et oma sünnimaa tunduks lähedasem ja armsam. Miski näivalt tähtsusetu võib anda mõistmise, miks mu kodumaa on väärtuslik. Veebruarikuus pöörasid Kohila Gümnaasiumi õpetajad ja õpilased suuremat tähelepanu isamaale ja oma juurtele.

Kuu algas Tartu rahulepingu aastapäevaga ja selle tähistamiseks toimus veebruari esimesel nädalal sellele sündmusele pühendatud suusamatk. Idee autorid ja läbiviijad olid kehalise kasvatuse õpetajad. Kõikide õpilaste kehalise kasvatuse tundides sõidetud suusakilomeetrid liideti kokku, et saada Eesti riigipiiri pikkus kilomeetrites. Riigipiiri pikkus – 1450,6 kilomeetrit, sellest 681,6 km maapiir ja 769 km territoriaalmere piir, sõideti täis ja ületati pea 300 kilomeetri võrra.

Isamaalise kuu raames tegime üleskutse „Tunne oma juuri!” Selleks palusime kõikide klasside õpilastel uurida oma vanavanemate päritolu. Iga klass sai Eesti kihelkondade kaardi, kuhu kanti ühiselt kokkulepitud leppemärkidega vanavanemate sünnikohad. Nii võis avastada, et täppe jagus mitte ainult Hageri kihelkonda, vaid üle kogu Eesti. Paljude vanavanemate sünnikoht jäi koguni Eesti piiridest välja: Ukrainasse, Venemaale, Gruusiasse, Armeeniasse või koguni Saksamaale, Prantsusmaale, Inglismaale. Saame rõõmuga tõdeda, et Eesti on meie kõigi ühine isamaa, olenemata sellest, kus on sündinud meie vanemad või vanavanemad.

Eelnevad tegevused puudutasid kogu kooli. Mõned tegevused olid eraldi mõeldud kui algklasside lastele sobivamad ja jõukohased. Iga algklassi õpilane sai teha endale Hageri kihelkonna vöökirja värvides järjehoidja. Kogu klass sai üheskoos uurida klassile loosiga välja valitud Eesti kihelkonna rahvarõivaid ning sellest teistele imetlemiseks näituse välja panna.

 

12. veebruaril leidis aset kooli õpetajatele mõeldud rahvarõivaste, täpsemalt rahvariide vööde tegemise koolitus. Paljudele kolleegidele oli üllatuseks, et meie kooli muusikaõpetaja Merve Aug valmistab ise rahvariide vöösid. Õpetaja Aug oli lahkesti valmis oma oskusi näitama. Iga soovija sai ka ise paar rida punuda. Rahvariide vööde jaoks on olemas just selleks töö tegemiseks mõeldud teljed. Õpetaja Augil olid kaasas kahed teljed, mille peal sai näha kahe erineva Hageri kihelkonna mustriga kirivöö sündi. Vööde kudumise, keskendumist nõudva pingelise tegevuse juurde pakkusid ajalooõpetajad koduaia mullas kasvanud taimede teed ja kodukolletel valminud „ajaloolisi” küpsetisi.

Merve Aug õpetab Anna Morozovale Hageri vöö kudumist. Pildi autor Toivo Niinemets

Põnevamateks elamusteks olid meie kooli õpilastele väliskülaliste esinemised. Kolmel kolmapäeval tegid õpilaste ees ettekande erinevatest riikidest Eestisse elama tulnud külalised. Kõik esinejad kõnelesid eesti keeles ja rääkisid lisaks oma päritolumaa tutvustamisele kõige olulisemast ehk sellest, miks neile meeldib Eestis elada.

6. veebruaril käis 4.-6. klasside õpilastel külas Francisco Javier Ortin Cervera – hispaanlasest tudeng, kes õpib Tallinna Tehnikaülikoolis. 13. veebruaril esines 7.-9. klasside õpilaste ees Henton Figueroa – Eesti ettevõtja ja Tšiili aukonsul Eestis. 20. veebruaril seisis 10.-12. klasside õpilaste ees Andrea Bochese, kes on Eesti vandetõlk ja Guatemala aukonsul Eestis.

Ilmselt me ise ei oskagi tihti hinnata või märgata seda, mis meie riigis vaimustavat ja erakordset on. Esinejate sõnul meeldib neile siin kõik – nii inimesed, kes on algul kinnised, aga see läheb üle, kliima (rabad! metsad! neli aastaaega!) kui ka toit. Toit on meil Eestis muidu täiesti kõlbulik, aga sült on ikka üks imelik asi. Imetlemist väärivad eriti meie laulukultuur ja laulupeod.

Guatemala aukonsul Andrea Bochese koos gümnasistidega. Pildi autor Eerik Laanmets

Isamaalise kasvatuse kuu raames toimus 18. veebruaril meie koolis Eesti Vabariigi 101. aastapäevale pühendatud mälumäng, kus küsimused olid nii Eesti ajaloo ja rahvakultuuri kui ka kultuurilooliste isikute kohta. Iga klassikomplekti parim klass sai ka auhinna. Gümnaasiumiastmes auhinnati kogu gümnaasiumi kolme parimat klassi.

12. klassid külastasid Tallinnas ühel ja ja õpetajad teisel päeval Okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu. Uuenenud muuseum pakkus äratundmist ja mõtteainet kõigile seal ringkäigu teinutele. Paljudel tekkis soov minna Vabamusse uuesti, kuid enam mitte klassi või kollektiiviga, vaid pigem üksi või oma perega.

Isamaalise kasvatuse kuu kulminatsioon oli kogu kooliperele ühine – Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Vabadussõja mälestussamba juures. Täname kõiki kuu raames läbi viidud üritustel osalejaid!

Isamaa ja oma riik ei ole mitte iseenesest mõistetavad, vaid vajavad hoolt ja hoidmist. Hoiame oma maad, riiki ja eelkõige oma inimesi!

Kohila Gümnaasiumi sotsiaalainete õpetajad Nele Aus, Kreet Aun, Merle Bachfeldt, Ene Holsting ja Inga Otsa.

 

Sõprusklassid Kohilat pildile püüdmas

12. detsembri hommikul 1. tunni ajal läksid kolm sõprusklassi jäädvustama meie alevit ja teemaks oli „Meie Kohila – meie pilgu läbi jõulukuul 2018”. Kõik kolm klassi koos klassijuhatajatega said kokku sisehoovi väravate ees, jaguneti kolmestesse eri vanuses sõbrarühmadesse ja liiguti alevi peale hetki püüdma.

Ülesande lõppedes said kõik endale punased põsed, toredad hetkejäädvustused telefonidesse ja uued vahvad sõbrad. Õuesõppe pinkide juures jõekäärus tegime ühispildi, sõime piparkooki ja jõime kuuma glögi.

Koolipäev võis meeldivalt jätkuda, sest see oli alanud reipalt värske õhu käes liikumisega! Saadud fotodest tuleb näitus, mille paneme üles koolimajja enne vabariigi aastapäeva.

Tekst ja fotod: 3.C , 7.C, 9.A ja klassijuhatajad

Sõprusklasside jagus tegevust ka jõulukuu algusesse

2.a klass tegutses koos 5.c klassi tüdrukute ja 8.a klassi poistega. 5. klassi tüdrukud õpetasid kolmapäeval, 5. detsembril väiksematele toredate jõulukaartide joonistamist. Vahva oli vaadata, kuidas suuremad õpetusi ja nõuandeid jagasid. Neil oli koos tore tegutseda.
6. detsembril sai 2.a klass spordihoones kokku 8.a poistega, sest tüdrukud olid seotud teise ainetunniga. Koos tehti sporti – osaleti teatevõistlustel, rahvastepallis. Sportlikud 40 minutit möödusid kiiresti. Väga tublid olid nii 8.a klassi kui ka 2.a klassi õpilased. Lõpus tehti ka ühispilt ja söödi kommi.

Kohila Gümnaasiumis oli ettevõtlikkuse kuu küll novembris, aga klassijuhatajad koos õpilastega usuvad, et ettevõtlikud võime olla ka kogu õppeaasta jooksul. 2.a klass on tänulik sõpradele ja loodame ka edaspidi koos tegutseda.

Tekst ja fotod: Anu Rand, Kaur Heinaru

Sõprusklassid 2.b ja 7.a piparkooke küpsetamas

Ettevõtlikuse kuu raames leidsid teineteist 2.b ja 7.a ning otsustasid koos piparkooke küpsetada. Kuna taigna tegu pole nalja asi, siis küpsetada jõudsime alles 7. detsembril. 7 liikmelised tiimid (2.b ja 7.a segatiimid) rullisid, vajutasid, küpsetasid ning glasuurisid uhkeid ja maitsvaid piparkooke. Peale seda maiustamise ühiselt 2.b koduklassis piparkookidega. Koolimaja sai piparkoogi hõngu ja jahuseid õpilasi täis.
2.b ja 7.a tänavad Margit Välk-Aderit, Ene Holstingut ja Maret Evisalu!

Tekst: Maret Evisalu

Sõprusklasside 1.b ja 5.b klassihommik

26. novembril toimussõprusklasside 1.b ja 5.b klassihommik. Mängisime „Pikka nina” ja „Toolimängu”. Väikestele see väga meeldis. Plaanitud oli küll rohkem mänge, aga kõike kahjuks ei jõudud. Meisterdasime jõulukaarte ja voltisime kuuski. 1.b klass oli väga püüdlik. Päeva naelaks oli disko, kus ei puudunud ka diskovalgustus. Lastel oli väga lõbus. Igaüks tantsis nii nagu oskas.

Sõprusklassid 4.b ja 6.b kohtusid pallilahingus

Ettevõtluskuu raames kohtusid kaks spordiklassi, et võtta mõõtu pallimängus. 4.b ja 6.b kohtumine oli meeleolukas ja väga tasavägine. Nii tüdrukute kui ka poiste võistkonnad jäid viiki. Päeva lõpetasid tüdrukud ühise meisterdamisega Heli Rohtla juhendamisel, kes suunas noori meisterdajaid olema oma loomingus leidlikud ja ettevõtlikud.

Tekst ja fotod: Taili Vahesaar, Evi Luik

Toimus traditsiooniline kadrilaat!

Juba traditsiooniliselt saavad algklasside lapsed meie koolis novembrikuul katsetada oma müügioskusi. 23.11 toimus 3. klasside eestvedamisel kadrilaat. Enne laada avamist laulsid 3. klassid õpetaja Merve õpetatud laulu kadripäevast. Seejärel hõigati üheskoos laat avatuks.

Laadal said lapsed kaubelda isevalmistatud kaubaga. Hinnad algasid 10 sendist ja lõppesid umbes 1.50 juures. Müüdi põhiliselt küpsetisi, aga leidus ka limonaadi müüjaid ning käsitöö ja meistrduste müüjaid.

Kui hind oli mõistlik, siis saadi ka oma kaubast ruttu lahti, kui hind oli natukene „krõbe”, siis tuli viimasel vahetunnil teha „mustale reedele” omast allahindlust.

Vahetunnid möödusid kiirelt ja lastel olid täna kõhud head ja paremat täis juba enne söögivahetundi. Õnneks söödi ikka sooja toitu ka.

Nüüd annavad 3. klassid teatepulga edasi järgmistele ürituste korraldajatele.

Tekst: Merike Tiidrus

2.c klass kutsus 6.a klassi Kohilat avastama

Ettevõtlikkuse kuu raames kutsus 2.c klass 6.a klassi koos Kohilat avastama. Mängiti avastusrada.ee keskkonnas orienteerumismängu „Avastades Kohilat”. Mängust saadud uued teadmised on, et iga Kohila valla elaniku kohta on Kohila vallas pinda umbes 0,22 kapamaad või et Kohila Gümnaasium kannab gümnaasiumi nime alates 1995. aastast ja muud põnevat.

Õpilasfirmade tutvustamine algklassidele

Kohila Gümnaasiumis on aastaid tegutsenud õpilasfirmad. Kolmapäeval, 14. novembril tutvustasid abituriendid eelmisel õppeaastal tegutsenud firmasid 1. ja 2. klasside õpilastele.

Abituriendid olid koostanud ülevaatlikud ja huvitavad esitlused. Tore oli kuulata ja vaadata, kui suure õhinaga nad rääkisid enda toodetest, kordaminekutest ja ka ebaõnnestumistest. Tõelisest ärifirmast erineb õpilasfirma selle poolest, et see on õppeprotsessi osa. Õpilased loovad oma firma, valivad toote, jagavad ametid ja tööülesanded. Õpilased valmistavad ja müüvad oma tehtud tooteid enamuses laatadel. Ega seal müümine lihtne ei olnud. See nõuab julgust ja sõnaosavust. Toodete tegemisel tuli samuti kõvasti vaeva näha. Kogu tegevuse vältel peetakse finantsarvestust ja arvutatakse kokku kulud ja tulud. Õpilasfirmas tegutsemine on huvitav ja mitmekülgne. Saadakse uusi teadmisi ja kogemusi ettevõtlusest.

Algklasside õpilased kuulasid õhinaga, esitasid küsimusi ja soovisid tulevikus samuti midagi sellist teha.