Taasiseseisvunud Eesti algusaastatel sündinud lastest on paljud nüüd gümnaasiumi lõpetanud. Enamik neist on haridusteed jätkanud.
Sellest, millised olid abiturientide unistused ja tegevused karjääri planeerimisel ning teadlikkus edasiõppimisvõimalustest, kirjutasid Kohila gümnaasiumi abituriendid, praegused vilistlased Janar Mäekivi, Stanislav Kozlov ja Helen Ernesaks uurimistöö. Abiturientide uurimistöid juhendasid õpetajad Tuuli Särekanno, Anett Välling ja Margot Sarv.
2010. aastal tehtud küsitlusest selgus, et 47-st vastanust 3 teatas, et pärast gümnaasiumi lõpetamist lähevad nad tööle. Küsitluse tegemise hetkel ütles 28% vastanutest, et ei ole valikut veel teinud. Need, kes olid otsustanud, eelistasid kõige enam Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli. Need olid populaarsed eelkõige neidude seas. Ainult noormehed eelistasid Tallinna Tehnikaülikooli. Rakenduskõrgkoolidest oli eelistatuim Tallinna Majanduskool.
Edasiõppimisvõimalustest saadi kõige enam infot internetist. Seda mainis 36 abiturienti 47-st ehk 77% küsitletutest. Noorte jaoks on oluline leida vajalik info kiiresti ja mugavalt ilma kodunt lahkumata.
2011. aastal tehtud küsitlusest selgus, et 37-st vastanust 34 teatasid, et nad soovivad jätkata oma haridusteed (21 noormeest ja 13 neidu). Kaks noormeest soovisid aasta vahele jätta ning üks neiu soovis teha aasta vabatahtliku tööd mõnes välisriigis. 17 abiturienti olid juba kõrgkooli välja valinud ja 17 ei olnud veel otsust teinud. Taas eelistati Tartu ja Tallinna Ülikooli. Noormehed soovisid endiselt minna Tallinna Tehnikaülikooli. 11% vastanutest tunnistas, et on juba ammu teadlikud, kus ja mis erialal soovivad õppida.
Noormeestest 20 soovis Eestis ja üks välismaal õppida. Neidude puhul on need arvud 9 ja 4. Kõik, kes unistasid välismaal õppimisest, teeksid seda Inglismaal.
15 noormeest ja 9 neidu arvasid, et pärast kõrgkooli lõpetamist on töövõimalusi piisavalt ning kes otsib, see leiab ka tööd. Usutakse, et maailm on majanduskriisist taastumas ja ka Eesti tööturul tulevad positiivsed muutused. Siiski oli kaheksa noormeest ja viis neidu murelikud töövõimaluste ja madala palga pärast Eestis. Kaheldakse Eesti tööturu jõulisuses ja usutakse rohkem välismaa tööturu võimalustesse.
Uurimistöödest selgus, et suur osa abiturientidest jätab kutse- ja koolivaliku üsna viimasele hetkele. Eriala ja kooli valikut tehakse sageli kooli asukoha põhjal. Eelistatakse Tallinnas õppida, sest siis on võimalus elada kodus ning mitte kulutada suuri summasid korteri rentimiseks või ühiselamus elamiseks. Põhjusi, miks otsustatakse ikkagi kodumaal õppida, on mitmeid. Valdavaks on väiksem rahaline kulu.
Ühe uurimistöö tulemusena selgus, et abiturientidel on edasiõppimise vastu suur huvi, kuid mitte eriti Raplamaal. Paljud abituriendid ei teagi kohalikest õppimisvõimalustest, 10 vastanut mainisid Mainori Kõrgkooli.
42 küsitletu hulgast viis oleks huvitatud õppimisest kutsekoolis. Enamik abituriente arvas, et kutsekool neid ei paelu, kuna seal puudub huvitav eriala. Arvati, et ülikooliharidusel on tänapäeva tööturul suurem väärtus kui kutseharidusel. Siit võib järeldada, et ülikoolid meelitavad noori rohkem, kui kutsekoolid.
Nüüd, uue õppeaasta algul saab juba rääkida sellest, kus õpivad Kohila gümnaasiumi viimase, 52. lennu 41 lõpetanut ning kas unistused ja soovid teostusid. Õppima läksid 35 noort: Tallinna 23, Tartu 8, Pärnu 2, Rapla 1 ja Taani 1. Kõige enam asuti õppima Tallinna Ülikooli (8 noort), Tallinna Tehnikaülikooli (4) ja Tartu Ülikooli (4). Tallinna Tehnikakõrgkoolis õpib sel kevadel Kohila gümnaasiumi lõpetajatest 2, Eesti Maaülikoolis 2, Eesti Kunstiakadeemias, Euroülikoolis ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis 1. Ülikoolide kolledžisse asus õppima 5 noort ning erinevatesse kutseõppeasutustesse veel 7 noort. Tööle läks 6 gümnaasiumi lõpetanut, mitmed neist kavatsevad lähiaastatel õpinguid jätkata.
Kõik unistused ja soovid noortel ei täitunud, aga kõige olulisem on see, et õpinguid jätkatakse.
Ants Tammar
Artikkel avaldati ajalehes Nädaline 03.09.2011