Ajarännak Kohila moodi ehk kuidas seoti kooli algus Kohilas Tartu rahuga?


Kuna aastal 2020 on Kohilas kaks olulist sündmust koos, Kohila kooli algus ja Tartu rahu, oli vaja ühendada need tervikuks, seetõttu oli vaja nuputamist ja koostööd, kuidas seda teha? Valisime ajarännaku läbiviimise, kuid tegime seda omamoodi.

Ajarännaku idee võimaldab õpilasel paremini sisse elada mingi ajaloolise sündmuse olustikku, mõttemaailma, võimaldab siduda tervikuks erinevad faktid, mis muidu ei pruugi tekitada tervikut. Toimub nagu ajaloo sisse minemise protsess. Ajaloolised seigad saavad omamoodi elu sisse ja suurendavad õpilaste empaatiat, kaasatundmise võimet ja ka austust inimeste vastu, kes on olnud osakeseks meie ajaloost. 

Tegime ajarännakut Kohila moodi, see tähendab lavastasime Kohila ajalugu ja sidusime selle ajas rändamisega. Eesmärk oli väärikalt jõuda aastasse 1920, Tartu rahu aega. Tervikuks sidusime kõik laste ajastutruude mängudega ja  ajaloolise videoga.

Seega oli ajarännaku esimeses pildis situatsioon, kuidas lapsed vajasid kooli, kuid kooli ei olnud, teises pildis palus vallatalitaja Kohila mõisahärralt Luederilt luba kasutada mõisatöölise tuba, et alustada koolitööd. Kolmas pilt algas aastaga 1871, kui tuli teade, et Urgemäel saab kohe valmis päris oma koolimaja. Seejärel rändasime taas ajas 50 aastat ja jõudsime aastasse 1920, kus Urge koolimajas arutati selle üle, et koolimaja on vana ja kitsas ning loodeti samal aastal Tohisoo mõisa rekvireerimisele ja kooli käsutusse andmisele.

Vaatame, mida ajarändurid ise asjast arvasid?

Kuna paljudel oli ajarännak loov- või projektitöö, oli vaja rohkem osaleda kogu protsessis kui olla lihtsalt näitleja. Õpilaste koostöövõimekus paranes, sest koos tegutsesid 8., 10. ja 11. klassi õpilased. 

Marta, Kea, Enrico, Mihkli ja Danieli sõnul oli vahva ajarännakule eelnev protsess, sundimatu õhkkond proovides, väike situatsioonikoomika ja võimalus ise osaleda lavastusprotsessis oma ettepanekutega. Roometi sõnul andis asjale laiema vaate ka see, et tuli teha arvutusi, kui palju midagi maksab, pidada päevikut ja täita erinevaid dokumente.

Õpilased, kellel oli  eelnevalt olnud kartused esinemistega, said hirmust üle, sest üksteisele jagati pidevalt positiivset  ja abistavat tagasisidet ning lõplikuks esinemiseks ei olnud kellelgi eriti “närvi sees” – nii arvasid  Lisete, Ott, Georg, Deivid ja Enrico

Mis tegi aga ajarännaku kõige nauditavamaks oli, et iga osavõtja võttis tegevust kogu südame ja hingega. Mõeldi end täpselt sellesse aastasse ja eluollu, ehk prooviti pealtvaatajatele jätta mulje, et neid ümbritsebki tolle aja elu. 

Esinemise järgselt olid emotsioonid vaid positiivsed. Igaühel oli jagada midagi, mis oli jagamist väärt. Tekkis lausa mulje, et ajalooliste teemade õppetöö võiks toimuda aeg-ajalt läbi näidendite.  Saades tagasisidet põhikooli õpilastelt, kes olid publikuks, siis omandasid õpilased tarkused ja teadmised mitu korda efektiivsemalt. Tekkis tervikpilt nii kooli algusaastatest, videofilmi kaudu (Heigo ja Karl-Marten) Vabadussõjast ja Tartu rahule eelnenud ajast. 

Suurepärase terviku lõid ka koolilaste mängud erinevate piltide vahel ja ajastule sobiv muusika.

Tuleb välja, et õpilastele õpitu paremaks meeldejäämiseks on vaja rohkem faktidele juurde  emotsioone – just nagu ajarännak seda tegi. Võib isegi öelda, et niimoodi suureneb huvi ajalooliste teemade kohta laiemalt, tekivad seosed oma kodukandi ajaloo ja Euroopa ajaloo vahel ning protsess tõstab motivatsiooni õppida kodukandi koolis. 

Täname kõiki, kes aitasid ajarännaku õnnestumisele kaasa- Vaimar Ilumets, Jarek Riska, Marcus Hein, Maiko Abih, Eerik Laanmets, Lili Kesa, Kermo Kalda, Marliis Ojala, Margit Välk-Ader, Inga Otsa, Urve Hinn, Talvi Ainsar, Virve Õunapuu, kostüümilaenutus Nööp, MTÜ Punane Päike, MTÜ Kohila Turvakeskus, Õnne Rõõmus, Maidu Rõõmus, Priidu Rõõmus, Vaiko Eplik, Tago Holsting ja Ivar Aus. Meie suurim toetaja oli Kohila Gümnaasium. Aitäh!

Artikkel valmis koostöös ajarännakul osalejatega:  Georg Ader, Deivid Dorch, Mihkel Juhkam, Kea Kristiin Laanmets, Lisete Liiker, Marta Malva, Ott Kaarel Ojala, Enrico Pent, Karl-Marten Ranik, Daniel Leonardo Rodgers, Roomet Tulk, Heigo Soidla, õpetajad Nele Aus ja Ene Holsting.

Fotogalerii Ajarännak: Kohila kool 150 (03.02.2020) – Kaupo Oja

Videosalvestus ajarännakustkaamera Kermo Kalda, montaaž Karl-Marten Ranik

Lahtiste uste päevad sügisel kooliteed alustavatele lastele ja nende vanematele

Armsad lapsed ja lapsevanemad!
26. veebruaril on oodatud Kohila Gümnaasiumisse kõik need lapsed, kes alustavad sügisel oma kooliteed. Toimuvad järjekordsed lahtiste uste päevad, kus saab osaleda põnevates töötubades, tutvuda uue ja kaasaegse koolimajaga ning meie õpetajatega.

Päev on planeeritud järgmiselt:
9.30 jõuavad lapsed kooli.
10.00-11.00 töötoad: nutikas tahvel ja matemaatika, loovus ja emakeel, liikumine, teaduskatsed ning loodusõpetuse katsed.

Lastevanematele on avatud vestlusring, kus saab küsida, arutada ja kogemusi vahetada.
Päeva lõpetab lõbus ühismäng kooli aulas.

Valla lasteaedades käivad lapsed tulevad kooli koos rühmaõpetajaga. Lapsevanematel, kes soovivad osaleda, palume sellest eelnevalt teada anda lapse rühmaõpetajale või e-posti aadressile reet.kuhlberg@kohila.edu.ee.

Järgmine lahtiste uste päev toimub 20. aprillil.

Olete meile väga oodatud!

Tulemused saalihoki alagrupiturniirilt

Meie kooli 8.- 9. klassi neiud ja noormehed osalesid 19. veebruaril Oru põhikoolis koolispordi liidu saalihoki alagrupiturniiril. Neiud saavutasid I koha ja noormehed III koha. Neiud tagasid sellega pääsu ka vabariiklikule finaalvõistlusele, mis toimuvad 17. märtsil Raplas. Võistkonnas mängisid Hannah Laura Rakaselg, Liis Tori, Liisi Rump, Melani Vahesaar, Teili Ladoga, Lauri Tori, Sten Viru, Ilja Kotšnov, Ivan Šatalov, Kristen Kangur, Andri Rait Schults, Taavet Lihtmaa, Artur Rihhard Rikkinen, Erkko Villem Tomson. Õpilastega oli kaasas Kaur Heinaru.

Tekst ja pilt Kaur Heinaru

Maailm tuleb koju kätte

12. veebruaril toimusid paljudel Kohila gümnaasiumi põhikooliõpilastel veidi teistmoodi ingliskeele tunnid. Paljudel viiendikel, kuuendikel, seitsmendikel ja kaheksandikel oli võimalus kohtuda päris srilankalasega.

Nimelt külastas Kohila gümnaasiumit pea kaheksa aastat Eesti Energias töötanud Sri Lanka päritolu Senthil Nathan Sivasamy. Hr Sivasamy on mees oma parimais aastais, kes on Eestis elanud ja töötanud juba aastast 2012 ning saab ühena suhteliselt vähestest välismaalastest uhkustada selle aasta jaanuaris saadud Eesti kodakondsusega. Jah, hr Sivasamy on lisaks tamili, singali, malajalami, araabia, hindi ja inglise keelele B1 tasemel selgeks õppinud ka eesti keele. Teda ajendas seda tegema otsus oma tulevik siduda Eestimaaga ning siia paikselt elama jääda. 

Lisaks lühitutvustusele Sri Lankast ja teadmisele sellest, et Sri Lanka ei ole Eestiga võrreldes väga palju suurem riik, kuigi inimesi elab seal tunduvalt rohkem – 20 miljonit elanikku 65 610 km²-l, saime teada ka muud põnevat. Näiteks selgitas hr Sivasamy, kuidas on võimalik, et Sri Lankal enamus inimesi kahte-kolme keelt räägivad. Nimelt olla valitsus peale 30 aastat kestnud kodusõda otsustanud maksta kõikidele riigiteenistujatele lisatasu selle eest kui nad õpivad selgeks riigi teise enim räägitud keele. See oli hea motivaator! Praegusel ajal räägivad enamus inimesi vähemalt kahte-kolme keelt, sest vastasel juhul pole neil võimalustki saada head töökohta.

Nagu Sri Lankas tarkvara inseneriks õppinud hr Sivasamy oma kohtumisel õpilastega mainis, siis on ta koos töötanud üle 25 erinevast rahvusest pärit inimesega. Tema sõnum õpilastele sisaldas üleskutset õppida erinevaid keeli, mis avaks neile uksed maailma ning avardaks silmapiiri. Lisaks sõnadele ja grammatikale õpid iga uue keelega ju ka tundma uut kultuuri. 

Esineja jäi oma koolikülastusega rahule ning andis teada, et on tulevikuski nõus kooli külastama kui selle vastu huvi on. Kommentaariks Eesti õpilaste tagasihoidlikkuse kohta arvas hr Sivasamy, et Sri Lanka õpilased on tema arvates sama tagasihoidlikud kui Eesti õpilased. 

See oli teine kohtumine MTÜ Mondo “Maailmaharidus muutuvas ühiskonnas” projekti raames, mille esimene külaline oli Venemaalt Krasnojarskist pärit aastaks vabatahtlikuna Kohilasse saabunud Anna Ivanova. Peatselt on oodata järgmisi kohtumisi ikka selleks, et avardada meie noorte silmapiiri.

➲ Lisainfo:

  • malajalami keelt räägib üle 30 miljoni inimese Lõuna-Indias; 
  • tamili keelt räägib üle 60 miljoni inimese Lõuna-Aasias Sri Lankal, Malaisias, Indias ja Singapuris; 
  • singali keelt räägib ligi 15 miljonit elanikku Sri Lankal; 
  • araabia keelt räägib üle 420 miljoni inimese Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas; 
  • hindi keelt räägib maailmas kuni 700 miljonit inimest;

Kohila valla siseliinide muudatus

Seoses Vabariigi aastapäevale pühendatud aktustega Kohila koolides kehtib 21. veebruaril Kohila valla siseliinidel tavalisest erinev sõiduplaan. Hommikul väljuvad kõik koolibussid peatustest tavapärase sõiduplaani alusel.

Muudatused peale aktust koolist kojusõidul on järgmised:
 Kohila4 Raikküla – Kohila sõidab Raikküla mõisa juurest välja kell 12.35 (tavapärasest 15 minutit varem) ja jõuab Kohilasse kell 13.09.

 Kohila kooli peatusest väljuvad kell 12.50 järgmised liinid:
Kohila8 Kohila – Hageri – Lümandu – Pihali – Rabivere
Kohila9 Kohila – Sadama – Prillimäe – Piiri
Kohila11 Kohila – Alesti – Järlepa – Pirgu
Kohila12 Kohila – Katikodu – Mäevana – Kvartsi

 Kohila kooli peatusest väljuvad kell 13.10 järgmised liinid:
Kohila5 Kohila – Hageri – Sutlema – Aespa – Mäevana
Kohila2 Kohila – Aandu – Kadaka – Mälivere – Loone

 Kallaste, Kurtna ja Metsanurga õpilased viib koju valla korrakaitse spetsialist sõiduautoga, millel on silt „KOHILA KOOL“. Auto väljub kooli juurest kell 12.50.

Kohila valla siseliinid ei sõida koolivaheajal 22.02- 01.03.2020.

Muutunud graafikud leiab siit.

ATKO Liinid OÜ dispetšeri number, mis on kättesaadav 24/7: +372 641 8218

Hageri öölugemine

12. veebruari õhtul oli Hageri koolimaja tuledesäras ning ringi liikus suurte kompsudega inimesi. Algamas oli laste poolt kõige enam oodatud üritus: öölugemine. Sel korral olid kesksel kohal rahvajutud. Külas oli Eve Burmeister koos kahe õpilasega, kelle pillilugude saatel sai koolipere õppida vanu häid tantse. Kännujuurimine tekitas lusti ja parasjagu segadust. Eve Burmeister innustas lapsi pajatama lugusid, mida nad on kuulnud kodudes. Nii mõnigi laps jagas kooliperega oma pajatusi. Külaline ise haaras oma hea jutustamisoskusega kõigi saalisolijate tähelepanu, rääkides mitmeid haaravaid ja veidike isegi õudseid rahvajutte. Lisaks toimus aardejaht, rahvajuttude põhjal näidendi lavastamine või jutustamine ja disko.
 
Hageri klassides õppinud ja nüüd 8. klassi õpilane Kertu Tamm soovis enda heade mälestuste taustal korraldada öölugemisel loovtööna tegelusi. See andis üritusele nooruslikku sära. Täname kõiki, kes meid öölugemise läbiviimisel toetasid ja aitasid!
Meie maja kõige nooremad arvasid nii: Oli väga tore. Mulle meeldis disko, aaretejaht, kuulata, joonistada, magada. Mulle ei meeldinud istuda. Mulle meeldis öösel koolis magada. Meeldis, et õpetaja koos meiega magas. Meeldis, kui tädi lugusid jutustas. Tore oli olla siin. Mulle meeldis joonistada pilti raamatu esikaanest ja disko.
Teiste arvamusi on võimalik lugeda Hageri blogist http://hageriklassid.blogspot.com/
ÖÖLUGEMISENI!
 
Tekst ja fotod: Kristel Vald

4.-6. klasside võrkpalli miniliiga

11. veebruaril toimus Kohila spordihoones Rapla maakonna koolinoorte võrkpalli miniliiga võistlus 4.-6. klassi poistele ja tüdrukutele. Kohila Gümnaasium osales 3 poiste ja 2 tüdrukute võistkonnaga. Võistlused lõppesid meie kooli õpilastele väga edukalt. Poiste arvestuses saavutasid Kohila I võistkond 1.koha ning Kohila II võistkond 2. koha. Tüdrukud olid sama tublid ehk Kohila I võistkond saavutas 1. koha ja Kohila II võistkond 2. koha. Võistkondades mängisid: Rebecca Pent, Mia Kõrve, Gloria Vaap, Lisell Viimsalu, Lisette Halman, Nicole Närep, Jeanethe Todi, Elisabeth Voojärv, Annabel Kokka, Triinu Piirsalu, Adeele Jaanimägi, Annely Murusalu, Marta Ann Heinaru, Martin Pillam, Siim Saaler, Stenar Allert, Meiro Heinsar, Cristofer Piirikivi, Kauri Vaarmets, Holger Aasula, Marius Männik, Jaan Eerik Maasalu, Magnus Piir, Mihkel Piir, Kaspar Kivik, Karl Robert Martisen, Ragnar Kärp, Miko Suurmäe, Stiven Gretšiškin ja Joosep Bammer.
 
Tekst ja fotod: Tuulike Pajumets

Meie kiired arvutajad maakondlikus finaalis!

Aastast-aastasse toimub õpilastele kiirarvutamisvõistlus pranglimine. Sellelgi õppeaastal oli maakonna arvestuses meie koolist õpilasi, kes kolme võistlusvooru kokkuvõttes saavutasid väga häid kohti.
1.-3. klassi arvestuses, kus võistlejaid oli 338, saavutas 2. klassi õpilane Anna Vahi teise koha. Vabariiklikult saavutas ta 7. koha 4671 osaleja hulgas.

4.-6. klassi arvestuses, kus võistlejaid oli 427, saavutas 6. klassi õpilane Maarja Vahi 1. koha ja 4. klassi õpilane Jakob Vahi 2. koha. Maarja Vahi oli vabariiklikult 4429 osaleja hulgas 20. Neidude arvestuses (105 võistlejat) saavutas 10. klassi õpilane Kati Kivi 1. koha.

Nemad kõik ja lisaks veel Riko Tamme, Markus Kala, Gregor Paenurm, Rebecca Uibubuu, Lilian Haljasorg ja Janar Täht pääsesid maakonna finaali. Kiidusõnad ka 1. klassi õpilasele Rudolf Elias Verile, kes 1.-3. klassi arvestuses oli 50. ja pääses samuti finaali.

Väga tublid ja kiired arvutajad!

Tekst: Janika Kibur

Meil on Raplamaa parim koolitoit!

Kohila Gümnaasium osales „Kooli toitlustamise tunnustamine Rapla maakonnas“ välishindamise protsessis, et vaadata koos kooliperega üle toitlustusvaldkond, kaardistada tugevused, parendusvaldkonnad ning saada professionaalide hinnangut ja konsultatsiooni toitlustusvaldkonnas. Pilootprojekti läbiviimiseks lõime töörühma, kuhu kuulusid õpilasesinduse esindaja, toitlustusjuht, õppealajuhataja, kokanduse õpetaja ja direktor. Koostöös koostati aruanne ja esitati projekti koordinaatoritele. Kogu protsess oli koolile väga kasulik. Näiteks saime teada, et meie kooli toitlustusjuht on viienda kategooria kokk, õpilased sooviksid menüüd näha juba eesruumis, mikrolaineahi avalikuks kasutuseks oleks vajalik, külmal ajal võiks olla õpilastel saada kuum taimetee. Koolis on lapsed teinud sotsiaalreklaame koolitoidust, kooli toit on tervislik, kasutatakse väga kvaliteetseid tooraineid, eelistatakse võimalusel Eestis toodetud toitu ning toitlustusvaldkond on keskkonnahoidlikkust toetav-sorteeritakse liigiti, võimaldatakse õpilastel ise portsioneerida jmt. Samas selgus, et toitlustusvaldkonnas töötavaid töötajaid võiks enam tunnustada, köögis peaks tegama laienduse, et saaks valmistada veel mitmekesisemat menüüd – üks suur küpsetusahi oleks veel vajalik ning palju muud kasulikku.

Tunnustust saades olime väga uhked, sest meie kooli üheks põhiväärtuseks on tervis ja tervislik koolitoit on selles suur komponent. Märk „Tunnustatud koolitoit Raplamaal“ kinnitab, et kool liigub selles valdkonnas õiges suunas ja lisaks kõhtude kiitusele on oma arvamuse andnud selle valdkonna professionaalid. Selline märkamine on koolile väga tähtis ja kindlasti oluline märk ka lapsevanematele. Mis kõige tähtsam: tegu on suure tunnustusega tööle, mida teevad pühendunult toitlustusjuht Kaire Pihlakas ja köögipersonal koosseisus Leeve Liht, Eha Raud, Galina Mokritskaja, Inge Kalm, Anneli Jervson. Oleme neile väga tänulikud meie koolipere tervise hoidmise eest!