Algklasside piirkondlik kergejõustikuvõistlus Kohilas

15. mail toimus Kohila staadionil algklasside piirkondlik kergejõustikuvõistlus. Meie kool oli esindatud 22 õpilasega, kellest 10 suutsid saavutada esikolmikukohti. Osaleti 60 m jooksus, kaugushüppes, palliviskes ja keskmaajooksus. Esikolmikukohale (enamik võitis mitu esikolmikukohta) jõudsid Karl Suuroja, Villem Suuroja, Gregor Paenurm, Marten Trakmann, Mihkel Olo, Kristin Forsel, Rebecca Pent, Karl Marcus Männa, Triine Saare, Liisa Reinumäe.

Väga tublid olid ka Heleene Toater, Mikk Luik, Mirit Keitlin Miller, Remi Rilos Madisson, Ravve Valdre, Grete Einmann, Lene Terese Künnapu, Eliset Reinumäe, Gloria Vaap, Katarina Kurjama, Gregor Jasson, Marit Veli. Õpilasi juhendas Kaur Heinaru

Tagasi Kooli kingitus Eestile

Tagasi Kooli kinkis Eestile 2017-2018. õppeaastal 100 e-külalistundi. Kingituse sihiks oli innustada kooliõpilasi mõtestama Eesti ühiskonnas toimuvat, unistama ja andma ideid Eesti elu paremaks loomisel.

E-külalistunnid on külalistunnid, kus külalisõpetaja jõuab koolitundi ülekande abil. See tähendab, et korraga võib üks tund toimuda igas koolis ja klassis üle Eesti. E-külalistund on interaktiivne, näiteks saavad õpilased külalisõpetajale edastada küsimusi tunni ajal või enne tundi ühise jututoa abil.

Ka meie koolist on e-külalistundides osalemine olnud väga aktiivne. 11. mail toimus viimane e-külalistund ja seda andis meie Eesti Vabariigi President proua Kersti Kaljulaid. Sellest tunnist kutsuti Kadriorgu otse osasaama ka 20 õpetajat ja õpilast üle Eesti. Kutse sai ka meie kooli õpetaja Merike Tiidrus ja endaga kaasa kutsus ta gümnasistid Mirell Vinnali ja Desiree Talve.

See oli kohtumine, mis jääb meie mällu igaveseks. See tund kõnetas ja pani mõtlema milline on Eesti 25 aasta pärast.

Meiegi kohapeal tegime koolitundi ja saime õppida küsimusi esitama. Iga külaline sai töölehe, kus oli kirjas 14 küsisõna ja iga küsisõna juurde tuli mõelda selles sõnaga algav küsimus. Peab tunnistama, et see oli päris keerukas ülesanne ja pani ikka tõsiselt mõtlema. Peale ülekande lõppu saime anda tagasisidet, millised tunnid on meile kõige enam meeldiud ja kuidas need on meid ja meie lapsi arendanud. President kuulas ja rääkis meiega kaasa. Seejärel tegime mälestuseks ühe ühispildi ja suundusime Presidendi Kantselei maja ekskursioonile. Saime kuulda põhjalikku ajalugu ja seda, mis ja kus hetkel selles majas toimub.

See oli üks kogemus, mis meid rikastas ja kindlasti jääb meile mälestuseks terveks eluks.

Aitäh, projekti eestvedajatele ja ootame juba uusi projekte!

Sajandat e-tundi saab vaadata siit.

Hullu Teadlase IV teaduskonverents

15. mail toimunud Hullu Teadlase IV teaduskonverentsil „H2O, võta kaevust ja joo“ esitlesid iga vanusegrupi viis parimat rühma oma uurimistööde tulemusi ettekandena. Žürii valis esitluste seast välja kolm parimat. Meie kooli õpilased väga edukad! Kokku osales projektis 14 maakonda, 37 erinevat kooli ja üle 700 õpilase!

1. klasside arvestuses saavutas 1. koha 1.b klass (klassijuhatajad Marianne Koitla, Maret Evisalu).

2. klassi arvestuses said 2. koha meie kooli 2.b klassi rühm koosseisus Mia-Lisandra Meriloo, Lisandra Roos, Andreas Käos, Geidi Luuk. 3. koha sai samuti 2.b klassi rühm koosseisus Ekke-Bert Maripuu, Erik Rooden, Bianka Eboldt, Annabel Sõelsep, Seliine Visotski. Klassijuhataja õpetaja Tiina Kand. Selles vanuseklassis pälvis eripreemia 2.d klass Kaisa Põldmaa, Anete Voltre, Andri Voltre, Ott Kõrve ja Isabel Lipp (klassijuhataja Siiri Barinov).

Kohila gümnaasium – lootusrikkalt tulevikku

Tänane päev on Kohila kogukonna jaoks kindlasti tähendusrikas ja tulevikku vaatav. Toimub pidulik nurgakivi paigaldus Kohila gümnaasiumi rajatavale algklasside majale ning kõiki koolihoone tiibasid ühendavale vaheehitisele.

See on aastaid oodatud suur sündmus piirkonna hariduselus. Olemasolev hoone ehitati mitmes etapis. Tänane algklasside tiib koos kooli sööklaga valmis 1961. aastal ning uuem osa aastal 1977. Viimane suurem investeering õpikeskkonna parendamisse leidis aset aastal 2004, kui valmis spordihall, mis lõi täiesti uue kvaliteedi treeninguteks ja sportimiseks.
Kohila vald on arenev omavalitsus. Seda nii elanike arvu kasvult kui ka elukeskkonna mõttes. Õpilaste arv meie koolis on viimase kahe aasta jooksul tõusnud peaaegu 100 õpilase võrra. Uuel sügisel on õpilaste arv eeldatavasti taas poolesaja võrra suurem. On tõenäoline, et sügisel 2018 õpib meie koolis juba 900 õpilast. Oleme ületanud punase joone, kus klassiruume on juba vähem kui moodustatud õpperühmi. Kasutusele on võetud aula toolide ruum, isegi kooliköögi laoruum.
Olgu need näited värvikaks selgituseks, miks meil on tarvis paremat ja avaramat õpikeskkonda. On ütlemine, et füüsilisest õpikeskkonnast olulisem on kooli sisuline tegevus ehk õppe- ja kasvatustöö ise. Tegelikult on rumal sellist vastandamist esile tõsta. Kohila gümnaasium on viimastel aastatel teinud jõupingutusi kaasava kooli põhimõtete elluviimisel. Meil õpib erivajadustega lapsi, kelle areng eeldab individuaalset lähenemist ja toetust. Moodustatud on väikeklasse, loodud on õpiabi- ja logopeedirühmasid. Õpilased on harjunud saama tuge psühholoogilt ja sotsiaalpedagoogidelt.
Suurem õppeprotsessi paindlikkus seab kõrgemad ootused ka kooli ruumilahendusele. Tavasuurusega klasside kõrvale on tarvis juurde väiksemaid ja rahulikumaid õppekohti. Seepärast tulebki kooli sisu ja vormi ikka käsikäes arendada. Suurepärane koostöö kooli ja haridusmeelse vallavalitsuse vahel on aidanud meid soovitud eesmärgile päris lähedale. Juurdeehitus käib ja hiljemalt juulis 2019 saame loodetavasti võtmed kätte. See on investeering, mis koos sisustusega nõuab valla rahakotist enam kui 4,2 miljonit eurot. Summa on kahtlemata suur, kuid panustamine haridusse, meie lastesse, on kindlasti tulevikku vaatav ja uut lisaväärtust loov tegevus. Olen selles veendunud.

Suunanäitaja

Meie kogukonna identiteedi üheks osaks viimase poole sajandi jooksul on kujunenud keskhariduse võimaldamine piirkonna noortele. See on prioriteet nii kooli kui ka valla tasandil ning selgelt fikseeritud mõlemas arengukavas. Tugeva gümnaasiumi juured peavad alguse saama vähemalt esimesest klassist. Miks mitte juba lasteaiast. Olen kindel, et nüüdisaegse õpikeskkonna loomine juba algastmes annab täiendava impulsi gümnaasiumi potentsiaali tõstmiseks. Seda muidugi eeldusel, et me üheskoos ja pidevalt õppe- ja kasvatustöö arendamise nimel pingutame.
Oleme seadnud palju positiivseid sihte kooli uuenenud õppekavva: rohkem loovust, sporti või teadust koolipäeva, lähtuvalt õpilaste huvidest. Enam katsetamist ja isetegemist. Kolmandas kooliastmes ja gümnaasiumis väljendub see laiemalt ettevõtlikuks olemises ning õppe- ja huvitöö lõimimises igapäevaeluga: loovtööd, akadeemilised uurimistööd, õpilasfirmad, projektõppe tegemised, erinevad aine- ja projektipäevad ning mõistagi huviringide mitmekülgne töö.

Tänase kooli lahutamatuks osaks on kujunenud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine. See on kiiresti arenev ja pidev protsess, millest võib kergesti maha jääda, kui ei pinguta. Meie oleme reel. Investeeritud on nii taristusse kui ka õpetajate koolitusse. Õpilaste tegemised on seotud järgmiste märksõnadega: nutiring, robootika, droonindus, 3D-modelleerimine ja printimine, programmeerimine, multimeedium. Rajamisel on loodusteadustele mõeldud tänapäevane labor koos digitaalsete katsevahenditega ja mõõteriistadega. Projektist saavad osa kõik piirkonna koolid.
Loodusained, keskkonnahoid ning roheline mõtteviis laiemalt on aktuaalsed teemad juba täna. Kindlasti on need tulevikualad, sest kliimamuutused, mida näeme, sunnivad meid jätkusuutliku elukeskkonna nimel loodust säästvaid lahendusi otsima. Tugeva koolina tahame selles valdkonnas olla suunanäitajad. Meie kooli põhiväärtusteski kajastub keskkonnahoid selgesõnaliselt. Oleme kirja pannud kuus märksõna, väärtust, mida tahame oma meeltes hoida ja kanda: tervis, eetilisus, isamaalisus, ettevõtlikkus, keskkond ja koostöö.

Kitsaskohad

Kuid milliseid väärtusi kannab riigi hariduspoliitika tänases ühiskonnas? Mis on meie kitsaskohad?
Kindlasti on meie suureks rikkuseks ühtlaselt tugev koolisüsteem ehk ühtluskool. Rahvusvahelistes testides figureerime maailma mõistes esimese kuue seas, Euroopas lausa esikolmikus. Positiivsena saab välja tuua erivajadustega laste integreerimist tavakooli, rakendades muidugi erinevaid meetmeid nende arengu toetamiseks. Meie haridussüsteemi lipulaevaks on kahtlemata infotehnoloogia mitmekülgne ja nutikas rakendamine nii õppetöös kui ka koolielu korraldamises laiemalt. See on silma jäänud ka kõige enam arenenud riikidest pärit külalistele ja kooliinimestele.
Üldjoontes võib rahule jääda meie koolide füüsilise keskkonnaga, millesse samuti on viimase tosina aasta jooksul palju investeeritud. Meie koolid on turvalised ja hubased. Kõigi nende positiivsete muutuste ja heade õpitulemuste arhitektideks ning loojateks on tublid Eestimaa õpetajad. See on täna meie tugevus, kuid ühel hetkel võib see muutuda kogu haridussüsteemi kõige põletavamaks probleemiks. Noored ei vali õpetaja elukutset. Need vähesedki, kes kutse omandanud, ei tule kooli tööle.

Tugeva õpetajaskonna järjepidevuse hoidmine on muutunud küsitavaks. Näiteks meie kooli õpetajate keskmine vanus on täna 49 aastat. Vaatamata sellele, et oleme saanud tööle päris mitu noort õpetajat. Õpetajaamet on raske, stressirohke ning nõutud normkoormuse eest madalalt tasustatud. Siin on tarvis radikaalseid muudatusi, mille nimel peavad pingutama nii seaduseloojad, ülikoolid, loomulikult koolid ise. Õpetajale tuleb ühiskonnas ka päriselt tagasi anda tema teine nimi – maa sool.
Erivajadustega laste kaasamine tavakooli eeldab tugispetsialistide suuremat võrgustikku. Meil napib eripedagooge, logopeede. Selleks et iga abivajajani tunnis jõuda ja õpet diferentseerida, tekib vajadus abiõpetajate järele. Vastasel juhul meie aineõpetajad lihtsalt põlevad läbi suure vastutuse ja koormuse all. Siinkohal on mainimata jäänud töö andekate õpilastega, kes samuti vajavad tunnis õpetaja tähelepanu ning suunamist. Ühiskonna arengu seisukohalt on töö tippudega meie koolisüsteemile väga tõsine väljakutse.
Veelgi tõsisem ja palju üldisem probleem ühiskonnas on meie laste vähene liikuvus. See on moodsa infoajastu tulem. Kindlasti saab siin kool palju ära teha, kuid seda koostöös ja üksteisemõistmises kodudega. Tervislike eluviiside aktsepteerimine ja neist kinnipidamine peaksid kuuluma iga kooli väärtusruumi.

Viimane kriitiline märkus tänasel haridusmaastikul seostub gümnaasiumivõrgu optimeerimisega. Keskvõim on võtnud eesmärgi rajada igasse maakonda riigigümnaasium. Munitsipaalgümnaasiumi juhina olen selles küsimuses kahtlemata erapoolik. Kuid mitte see pole oluline. Häiriv ja murettekitav on asjaolu, et gümnaasiume koheldakse ebavõrdselt. Pean silmas eeskätt investeeringutoetusi koolihoonete renoveerimiseks, millest kohaliku omavalitsuse koolid täna välja on jäetud. Nii olemegi sunnitud rajatava juurdeehituse finantseerima omavahenditest. Kapitaalset renoveerimist ning uut ruumilahendust vajavad veel ka olemasolevad õppehoone tiivad. Loodan väga, et seegi unistus lähiaastatel täitub. See eeldab loomulikult vastavate toetusmeetmete avanemist meie kooli sarnastele tugevatele piirkonnagümnaasiumidele.
Sellised said minu mõtted täna, 16. mail 2018, Kohila gümnaasiumist, meie kooli juurdeehitusest, kooli arengutest ja suundumustest ning hariduspoliitikast ühiskonnas laiemalt. Käesolev leht rändab kindlasti nurgakivi silindrisse. Mine tea, võib-olla mõne aastasaja pärast leitakse see tore ürik. Ehk osatakse isegi mõni infokild kirjatükist lahti kodeerida ja saadud sõnum sellele ajastule mõistetavaks muuta.

Kohila Gümnaasiumi direktor Neeme Lumi

Koolinoorte murdmaajooksu MV 2018 tulemused

10.05 osalesid meie kooli tublid jooksjad Raplas koolinoorte murdmaajooksu MV-l. Kokku osales Kohila Gümnaasiumist 41 õpilast. Joosti väga edukalt, kokku saadi 8 medalit ja esikuuikukohti oli samuti mitu. Maakonna gümnaasiumide arvestuses saavutati I koht.
Medalivõitjad:
I koha saavutasid Eero Välik, Mari-Ly Talas, Rasmus Piisang, Taavi Kala
II koha saavutas Elis Vahtmäe
III koha saavutasid Marten Põldmets, Sigdi Mägi, Björn Gregor Ool
Üldesikohta aitasid saavutada Maarja Pärg (9.), Melanie Narjanen (18.), Ruth Hansar (4.), Rebecca Pent (8.), Klea Karola Schults (11.-12.), Kea Kristiin Laanmets (11.-12.) Hugo Miljand (13.), Toren Holder Vahesaar (10.), Karl Marcus Männa (21.-22.), Oscar Kukkur (21.-22.), Sander Egert Nurm (19.), Oliver Luik (23.), Brit Maripuu (5.-7.), Liis Veeleid (10.), Mattias Reinaas (31.), Artur Skatškov (7.), Marek Kalda (12.), Deivid Dorch (8.), Taavet Lihtmaa (18.), Sander Visser (22.), Egert Roodi (10.), Marite Suurmäe, Helena Toater, Janno Kalmet (20.), Siim Kaarel Maasalu (18.), Robi Vanem (19.), Karel Meerbach (23.), Kenneth Kadarik (8.), Kristin Kadarik (5.), Liisbeth Kändler (4.), Kromel Kruusmann (4.), Romet Õunpuu (6.), Janno Pähklemäe (5.). Õpilastega käis kaasas Kaur Heinaru.

Tulemused Nuputa 2018 vabariiklikult võistluselt

5. mail 2018 toimus Tõrvas vabariiklik “Nuputa” finaalvõistlus. Meie koolist osales seal kaks võistkonda.

 7. klass – Katrina Lõhmus, Kirke Kändler, Gerda Scotter (osales 30 võistkonda üle Eesti). Meie võistkond saavutas 5. koha. Juhendaja Margit Pikk.

5.-6. klass – Helen Haljasorg, Ulla Inger Veri, Lilian Haljasorg, Elis Prunt (osales 35 võistkonda). Meie kooli võistkond saavutas 12. koha. Juhendaja Õnne Rõõmus ja Margot Sarv.

Erasmus+ reis Belgiasse

Erasmus+ projekti raames käisid Kethe Marleen Tölp, Markos Parve, Mikk Jõgisoo ja Kadri-Maarja Peep koos õpetaja Kaupo Ojaga 18.-24. märtsil Belgias.

Reis algas 18. märtsi õhtul, kui saime kokku lennujaamas, kust lendasime otse Brüsselisse. Lendamine oli niivõrd põnev ja seal oli väga ilus vaade, millest tegime kõik palju pilte. Kohale jõudnud, liikusime rongiga Leuvene’i, kus istusime ümber teise rongi, millega sõitsime Liege’sse. Rongijaamas olid meil vastas kaks õpetajat ja üks pere. Mikk ja Markos läksid kaasa ühe õpetajaga, Kadri teise õpetaja ning mina (Kethe Marleen) perega.

Esmaspäeval läksime 8.30 kooli, kus toimus koosviibimine, mille jooksul õppisime üksteist paremini tundma erinevate tähelepanumängude abil. Edasi oli paus, kus meile näidati kooli. Enne seda oli küll suur segadus, sest keegi ei selgitanud midagi, aga hiljem sujus asi juba paremini. Peale pausi toimusid esitlused, kus iga riik tutvustas lühidalt oma maad ja kooli. Esitlused tehtud viidi meid Liege’i tuurile. Meile näidati erinevaid tähtsaid hooneid ning räägiti neist lühidalt. Uuem kogemus oli meile see, et treppe oli palju pikki trepp nende ääres olid eramajad. Arutasime veel omavahel, kuidas nad omale mööblit koju saavad viia.

Teisipäev algas rongijaamas, kust asusime kõik teele Maastrichti, mis asub Hollandis. Maastrichtis käisime algul ringi kõik koos. Me jalutasime ringi nii, et üks Belgia õpetaja rääkis, mis miski on. Seal oli palju huvitavat: näiteks paljudes kohtades olid vees näha jalgrattaid, mis on ilmselt Hollandis tavaline, sest jalgratastega sõidavad väga paljud.

Hiljem, kui ring tehtud, oli paar tundi vaba aega, mille käigus mina ja Markos käisime algul söömas paari teisest riigist õpilasega ning Mikk ja Kadri käisid söömas koos õpetajaga. Hiljem põikasime vaba aja veetmiseks sisse peaaegu igasse poodi, mis olid tänava ääres, mida mööda sai rongijaama. Kui mina ja Markos olime rongijaama jõudnud, olid osad teistest riikidest õpilased ka kohal ning proovisid mängida klaverit, mis asus rongijaamas sees. Ka mina proovisin mängida Kariibimere piraatide tunnuslugu ja see läks teistele nii peale, et nad hakkasid ka proovima. Kui kõik olid lõpuks kohal, oli aeg minna rongile ning kui olime tagasi Liege’s, läksid enamus meist oma kodudesse.

Kolmapäev algas 8.30 koolis, kus me kõik kokku saime. Läksime kõik õpetajate söögisaali ja hakkasime tegema erinevaid asju. Mina, Mikk, Kadri ja osad teised veel istutasime erinevaid seemneid. Pärast seda pidime õue minema ning seal rohima. Markos ja teised tegid käsitööd ning meisterdasid erinevatest asjadest midagi ägedat. Lõunal sai kool läbi ning oli vaba pärastlõuna, mille käigus osad koju ning osad linna peale läksid. Mina ja Markos läksime teistega koos linna. Algul oli tohutu seadus, sest pidime osade võõrustajaid ootama, kes olid tunnis. Lõpuks olid kõik koos ning me läksime kesklinna sööma. Peale söömist läksin mina pere juurde ja Markos teistega koos vanasse mahajäetud majja pildistama ja aega veetma.

Neljapäev algas hommikul koolis, kus me taas kõik kogunesime. Kui kõik kohal olid, läksime bussi ja sõitsime linnast välja eelajaloomuusiumi. Algul oli aega ja saime saalis paari väljapanekut vaadata, siis jagati meid kahte rühma: need, kes oskavad prantsuse keelt ja need, kes oskavad inglise keelt. Seega olid ühes rühmas belglased ja hispaanlased ning teises grupis eestlased, portugallased ja sakslased. Meie rühm liikus esialgu sees ning meile näidati erinevaid vanu esemeid ja kive. Kui need vaadatud said, liikusime ka meie õue. Saime endale kiivrid ja kui teine rühm välja oli tulnud läksime koos oma grupiga kaevandusse. Nägime kaevanduses nahkhiiri, stalagmiite ja stalaktiite. Meile räägiti ka kuidas see kõik seal tekkis. Seal käidud käisime vaatamas vana talumaja, kus me natuke istusime ja aega veetsime.

Peale seda läksime ühte majakesse, kus meile õpetati kuidas kivist nuge teha. See oli algul rasse, sest tuli leida õige koht, et saada piisavalt hea nuga. Edasi oli söögipaus, kus igaüks sõi kodust kaasa antud toite, meie muidugi ostsime sealt veel friikaid ka. Pausi ajal osad meist mängisid kaarte. See oli omamoodi kogemus, sest olime eri rahvustest, kahjuks sai paus liiga ruttu otsa ja viimaks võitjat ei selgunud. Peale söömist läks meie grupp teise majakesse ning seal juba õpetati kuidas teha tuld. Algul oli raskusi sellega, kuidas on õige puhuda ja hoida neid asju, kuid hiljem saime kõik hakkama.

Reede algas koolis, kus kogunesime, et minna avastama Belgia kõige kõrgemat tippu ja käia rabamatkal. Enne minekut läksime ja võtsime osadele kummikud ning siis sõitsime kohta, kus ootasid meid juba kaks giidi. Meid jaotati uuesti gruppidesse. Läksime rabateele jalutama. Meie giid oli hästi tore: ta rääkis meile palju lugusi näiteks, et rabas need, mis meie jaoks on Pokud on nende juttudes surnud inimeste juuksed. Peale matka oli meil söögipaus ning osa meist kasutas võimalust pildistada linde ja hiiri. Paus läbi, läksime oma rühmaga vaatama näitust ning vaatasime lühifilmi, mis oli kahjuks saksa keeles ning me ei saanud midagi aru. Sellega lõppes meie päev seal. Tagasiteel tegime ka väikese peatuse, et vaadata nende kõrgeimat tippu, mis polnud eriline vaatepilt. Kooli jõudnud, oli meil vaba aeg ning läksime linna peale. Enamus läks veel viimaseid oste tegema, et oma peredele midagi tuua. Kell seitse saime taas koolis kokku ja pidasime koos ühe ilusa õhtu, kus sai süüa ja niisama vestelda. Päris kurb oli sealt ära minna.

Laupäeva hommikul viidi meid rongijaama, sest oli aeg liikuda tagasi Eestisse. Jätsime peredega hüvasti ning asusime rongiga teele Brüsseli lennujaama. Lend oli vahepeatusega Varssavis, kuhu lendasime kaks tundi. Varssavist toimus juba lend Tallinna, kuhu jõudsime Eesti aja järgi natuke enne kuute. Lennujaamas ootasid meid juba meie pered.

Reis oli meile kõigile väga kogemusterohke ja ka lõbus. Me tahaks sinna väga tagasi ning igatseme sealseid inimesi. See kõik seal sai nii omaks ja sealsetest vahvlitest ei saa rääkidagi.

Tekst: Kethe Marleen Tölp.

Fotod: Kaupo Oja

Raplamaa MV II koht 1.-5. klasside korvpallis

Kohila Gümnaasiumi noored korvpallurid osalesid 7. mail Raplamaa 1.-5. klasside poeglaste korvpalli MV-l Raplas ja saavutasid tubli II koha. Võideti Märjamaa Gümnaasiumi ja Rapla Ühisgümnaasiumi võistkondi, tasavägises mängus jäädi alla Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi võistkonnale. Kohila Gümnaasiumi võistkonnas mängisid Andrus Kapsi, Henri Vanem, Marten Stopkin, Oliver Orro, Sten-Markus Taasväli, Markus Nelk, Carl-Joonas Saar, Jaagup Pajumets. Võistkonda juhendasid Jüri Pritšin ja Kaur Heinaru.

11.a klassi grupitöö osales kultuuripärandiaasta 2018 puhul korraldatud pärandkultuuri konkursil

Vastaval konkursil oodati lugusid materiaalsest kultuuripärandist ehk kõigest sellest käega katsutavast, mis on meieni möödunud aegadest säilinud ja millel on meie jaoks oluline tähendus. Töö tuli esitada jagamist võimaldavas vormis loona (ekskursioon, matk, video, fotod, laul, luuletus, esitlus vmt).

Et end pärandkultuuri temaatikaga kurssi viia ja konkursi jaoks parim töö välja valida, sai see 11. klassidele ajalootunni kohustuslikuks ülesandeks. Tööd võis ette valmistada ja esitleda nii individuaalselt kui ka grupina. Laekus väga vahvaid töid, kus pärandobjektideks olid valitud 100-aastane Piibel, Mäeküla mõisa riiul, vanavanaema koolitunnistused, söetriikraud, oma talumaja ja paljud muud põnevad ajaloolised kohad/esemed. Esitleti slaidiesitlusena, jutustusena, omaloomingulise lauluna ja isegi kuuldemänguna. Konkursitöö vääriliseks osutus 11. a klassi õpilaste koostatud pärimuslooline kuuldemäng Kuusiku talu ajaloost. Vastava töö autorid olid: Kristelle Hermann (kuuldemäng rääkis just tema kodutalust), Merily Plaser, Maris Mäesalu, Kertu Puur ja Anet Maripuu.

Täna said tüdrukud teada, et nende töö on Päranditegijate konkursi žürii otsuse kohaselt saanud eriauhinna! Muinsuskaitseameti avalike suhete nõunik Madle Lippus kirjutas: Žürii tõi teie töö puhul eraldi välja, et lugu on jutustatud kaasahaaravalt ja see tõuseb esile töö vormistamiseks kasutatud formaadi tõttu, mida on oskuslikult ära kasutatud.

Auhindade kätteandmine toimub sel kolmapäeval, 9. mail Euroopa Päeval kell 17:30 Tallinnas, Vabaduse väljakul. Samuti kasutatakse 11. klassi neidude koostatud lugu kolmapäevases Vikerraadio saates „Huvitaja“.

Võrkpalli 4.-6. klasside Miniliiga finaalis tüdrukutele 2. koht

Tormas ja Mustvees toimusid EKSL ja Eesti Võrkpalli Liidu koostöös võrkpalli 4.-6. klasside Miniliiga finaalid. Kohila Gümnaasiumist pääsesid regionaalsest finaalist edasi nii tüdrukud kui poisid.

Kohila tüdrukud võitsid alagrupis kõik mängud ning samuti poolfinaalmängu, finaalis kohtusid Rakverega, keda alagrupis võitsid kindlalt 2:0. Kuldmedalimängus aga tuli alla vanduda 0:2 ja tulemuseks väga tubli 2. koht ja hõbemedal. Võistkonnas mängisid Miia-Mari Piirmets, Helina Vaikla, Helen Haljasorg, Liisi Rump, Elis Prunt, Maarja Pärg, Melanie Narjanen, Merili Heinaru. Treenerid Ingrid Kangur ja Katleen Kangur.