Edukad jooksjad Balti U-18 võistkondlikul MV-l

Meie kooli 9. klassi õpilased osalesid Eesti kuni 18-aastaste kergejõustiku koondise koosseisus Balti MV-l Klaipedas.
Anne-Riin Peep saavutas 3000 m jooksus suurepärase 2. koha ajaga 11.14,79. Artur Skatškov saavutas 3000 m jooksus 6. koha ajaga 10.22,67. Mõlemad noorsportlased on jooksmisega tegelenud vaid mõne aasta, seetõttu on nende areng ja tulemused väga hinnatavad!
Tekst: Kaur Heinaru
Foto: erakogu

II trimestri lõpetamine

06.03 sai kõikidel põhikooli õpilaste läbi oma kooliaasta II trimester. Algklasside õpilastele algas reede aktusega, mis seekord oli natukene teistmoodi, kui tavaliselt.
 
Seekord olid aktusel esinejateks meie lapsed meie endi seast. Kuulasime luuletusi kodumaast ja erinevaid vahvaid lastelaule. Esines meie kooli mudilaskoor. Sõnavõtuks oli ettevalmistanud meie kooli direktriss Kirsti Solvak. Seekord ei kiidetud lapsi, kes kõik on väga tublisti II trimestri lõpetanud, vaid kiidetud said seekord kõik algklasside õpetajad ja nende abilised. Õpetajatele jagati seekord KIIDUsid ja nende sisu võis õpetaja soovi korral oma klassiga jagada.
 
Aktusel anti kätte ka meie kooli tulnud kummikeksud ning footbagid. Kummikeksus on väga tubli tegija õpetaja Merve, kes lastele ka näidishüppamise tegi.
 
Oli väga meeleolukas ja vahva aktus. Päeva ülejäänud 3 tundi sisustasid klassijuhatajad oma lastele. Mängiti, vaadati filmi jne.
 
Tekst ja foto: Merike Tiidrus

Sipsiku nädal Hageri koolimajas

Märtsi alguse nädalal oli Hageri koolimaja täis triipe: koridoris oli Sipsikute näitus, õpilased ning kõik õpetajadki olid riietunud triibulistesse riietesse. 1. klass ei raatsinud oma emade valmistatud Sipsikuid näitusele panna, nemad olid siis liikuvad eksponaadid. Sipsikute tegemine haaras kõiki, ka õpetajaid. Lapsed joonistasid, meisterdasid kipsipaelast näpunukke ning mõni sai hakkama õmblemisega. Osad Sipsikud rändasid õpetaja Pille ja Riinaga Erasmus+ raames Iirimaale.

3. märtsil haarasid kõik, kellel oli, oma Sipsiku kaenlasse ning vaatasime “Sipsiku” filmi. Pärast vaatamist jagus arutelu kauaks. Mõned arvamused: Oli tore film. Laulud olid põnevad. Äge oli! Mulle meeldis, kui Sipsik oli rottide juures ja rääkis, et ta on täis lombooni, mida ta tegelikult ei olnud.See Sipsik oli lahe ja ilus. Ma nii tahtsin vaadata. Aitäh!

Reedel laulsime kogunemisel Karin Muldma kirjutatud Sipsiku laulu: “Sipsik, Sipsik vahva triibuline sell, Sipsik, Sipsik, nägu naerul süda hell…”

Tore, et reedel oli magustoiduks Sipsiku kohuke! Nii see triibuline ja vahva nädal läbi saigi.

Tekst ja fotod: Kristel Vald

Kris Taimre Eesti meister kabes

Lõppenud nädalavahetusel, 7.-8. märtsil peeti Eesti meistrivõistlused rahvusvahelises kabes (100 r) noorte kadettide vanuseklassis (sündinud 2004. a või hiljem).
 
Kohila Gümnaasiumi 7. klassi poiss Kris Taimre (sünd 2006. a) võitis neli vastast ja viigistas kolmega ning 11 punktiga 14-st tuli kadettide vanuseklassi Eesti meistriks.
II koht Robert Antoi (s. 2004.a), 10 p.
III koht Priit Lokotar (s.2008.a), 10 p.
 
Eeloleval suvel, 1.-9. augustil esindab Kris Eestit noorte rahvusvahelise kabe Euroopa meistrivõistlustel Tallinnas ja sügisel 24.-31. oktoobril noorte rahvusvahelise kabe maailmameistrivõistlustel Poolas.
 
Tekst ja fotod: Irma Nahkor

Sipsiku nädal Kohila Gümnaasiumis

Esimesel märtsikuu nädalal toimus Kohila Gümnaasiumis Sipsiku nädal.
 
Eesti lastekirjanduse üks armastatumaid Eno Raua ja Edgar Valteri loodud tegelanei, kaltsunukk Sipsik, on võitnud laste südameid peaaegu 50 aastat. Selle armsa kaltsunuku seiklustega on üles kasvanud nii praeguste laste vanemad kui ka vanavanemad. Nüüd on saanud Sipsik ka oma joonisfilmi.
 
Sellel nädalal joonistasid meie kooli algklasside õpilased armastatud raamatutegelast, kelle piltidest pandi üles tore näitus. Lisaks vahvatele piltidele võis näha ka laste ja õpetajate enda meisterdatud Sipsikuid ja teisi põnevaid meeneid. Põhikooli õpilased panid näitused oma lemmikmänguasjadest koduklassidesse.
 
Kolmapäeval ja neljapäeval kandsime ülekooliliselt triibulisi riideid, et sarnaneda isegi toreda tegelaskujuga. Nädala jooksul oli kõikidel klassidel võimalus mängida nädalateemalist kahooti. Gümnaasiumis õppivad noored kirjutasid Sipsiku teemalised luuletused/laulusõnad.
 
Meie sipsikuteemalise nädala haripunktiks oli loomulikult filmi vaatamine, millest said osa ka Kohila valla väiksemad ja suuremad Sipsiku sõbrad.
 
Nädala üllatus ootas lapsi meie söögisaalis ehk lapsed said maiustada kohukesega, mis kandis nime SIPSIK.
 
Me täname kõiki, kes meie üritusest osavõtsid – 9.d, 6.a, 7.a, õpetaja Edith ja kõik algklassid nii meie suures majas kui ka Hageris.
 
Lisaks suured tänud – Maria Saarnale ja tema meeskonnale, kes tegid võimalikuks Sipsiku filmi vaatamise meie kooli õpilastele ja teistele Kohila valla lastele.
 
Siit paar rida gümnaasiumi tehtud luuletusest:
Maagiline nukk, kes räägib ja elab,
nii nagu iga teinegi me maakeral.
Sipsik maffia bossiks sai,
aga õhtul ikka sai pai.
 
Sipsikule meeldib tukkuda
ei meeldi voodist välja kukkuda.
Sipsik oli väga nunnu
vannis talle meeldib teha mullu-sullu.
10.a
 
Tekst ja fotod:
Liivi Joasaare – klassiõpetaja
Merike Tiidrus – klassiõpetaja

Edukas esinemine „Tähelepanu, start!“ võistluselt

Meie kooli 2.-5. klassi õpilased osalesid 5. märtsil Raplas maakonna koolinoorte “Tähelepanu, start” teatevõistlusel. Osaleti kokku neljal teatevõistlusel ja tihedas konkurentsis suudeti võita I koht. Sellega kaasneb võimalus osaleda vabariiklus poolfinaalis, mis toimub juba 20. märtsil Viljandis.
 
Edukas võistkonnas osalesid Kaspar Kapsi, Brait Kaare, Kaspar Kukkur, Merlin Toirk, Sädeli Luik, Miia Sarapu, Miko Elenurm, Villem Suuroja, Erkin Kuznetski, Brigita-Maria Kombe, Maria Merisalu, Mirell Kokka, Mihkel Olo, Gregor Jasson, Ott Kõrve, Marta-Ann Heinaru, Liisa Reinumäe, Mikk Luik, Karl Suuroja, Remi Rilos Madisson, Eliset Reinumäe, Elisabeth Voojärv, Annabel Kokka. Õpilastega käis kaasas õpetaja Kaur Heinaru.
 
Pilt ja tekst Kaur Heinaru

Noortekohtumised

Kohila Gümnaasiumi 7a klass ja Narva Noortekesuse noored osalevad Sihtasutus Archimedes – Noorteagentuuri programmis NOORTEKOHTUMISED projektis nr 36.5-4/1965 „Stereotüüpidest vabaks“. Koolivaheajal 28. veebruaril toimus ettevalmistav kohtumine Kohilas, kus noorte esindajad pidasid koosolekut arutamaks tulevasi projektitegevusi. Noortekohtumise raames külastavad 7a klassi õpilased 25.-29. märtsil Narva Noortekeskus. Narva Noortekeskuse noored külastavad jällegi meie kooli aprilli vaheajal. Kohtumiste eesmärgiks on Eestis elavate erineva emakeelega noorte omavahelise suhtluse arendamine. Peale töist koosolekut suunduti Tallinnasse koos bowlingut mängima. Oli kasulik ja põnev uute kaaslastega tutvuda ning aega veeta.
#noortekohtumised #noorteagentuur #sõbralikkusesaadikud

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine koolis

20. veebruaril kogunesid Eesti Vabariigi aastapäeva puhul Kohila Gümnaasiumi töötajad ja 9.-12. klasside noored pidulikule direktori vastuvõtule. Aktusel pidas pidukõne direktor Kirsti Solvak.
 
Traditsiooniliselt tunnustati töötajaid suuremate ja väiksemate tööjuubelite puhul. Märkimisväärsed 40 aastat on Kohila koolis töötanud Evi Luik, 35 aastat Tiiu Danilson ja 30 aastat Leo Hansar. 25 aastat töötanud Leeve Lihti tunnustati kooli teenetemärgiga. 20 aastat on koolis töötanud Sirle Pent ja Kadri Rüüson. 15 aastat täitus Riina Annilol, Riina Otsal, Malle-Elfriide Kahlil ja Goar Tomasel ning 5 aastat on koolipere liikmed olnud Merve Aug, Veronica Kosenkranius, Anu Rand, Rutti Räbovoitra ja Pirje Väljaots. 12. klassi õpilastele, kes möödunud aastal läbisid riigikaitse valikkursuse, anti üle riigikaitse rinnamärgid.
 
Sõnavõttudest ja tunnustamistest põimisid etteastetega ilusa terviku koorilauljad, võimlejad, tantsijad ja etlejad. Aktusele järgnes bankett. Banketilaudadel suupisted oli valmistanud toitlustusjuht Kaire Pihlakas koos köögipersonaliga.
 
21. veebruaril toimus traditsiooniline rongkäik Kohila vabadussamba juurde. Mõlema päeva parimad hetked jäädvustas Kaupo Oja:
Kooliaktus: https://photos.app.goo.gl/zxe8Zy8suPcGQwwR6
Vabadussamba külastus: https://photos.app.goo.gl/EUP3h414SSSAeGFP9

Lahtiste uste päev koolitulevatele lastele

Täna oli Kohila Gümnaasium siginat-saginat ja laste energiat täis – koos selle aasta esimese lumega tervitasime lasteaialapsi, kes sügisest alustavad oma kooliteed.
Esimene koolipäev oli lastele põnev, näiteks sai uurida, kuidas kommidest ja veest moodustub vikerkaar või mida teha nutika tahvliga. Hea meel oli kohtuda ka uute lastevanematega ja mõnusas, vabas õhkkonnas koolielust vestelda. Laste säravatest silmadest oli näha, et siia majja on nad kindlasti valmis uuesti tagasi tulema. Õnneks on see võimalus olemas juba järgmisel koolivaheajal, kui 20. aprillil ootame lapsi järgmisele „koolikatsumisele“.

Suur tänu lastele, rühmaõpetajatele ja lastevanematele osalemise eest! Aitäh Kohila gümnaasiumi klassiõpetajatele meeleoluka päeva korraldamise eest!

Ajarännak Kohila moodi ehk kuidas seoti kooli algus Kohilas Tartu rahuga?


Kuna aastal 2020 on Kohilas kaks olulist sündmust koos, Kohila kooli algus ja Tartu rahu, oli vaja ühendada need tervikuks, seetõttu oli vaja nuputamist ja koostööd, kuidas seda teha? Valisime ajarännaku läbiviimise, kuid tegime seda omamoodi.

Ajarännaku idee võimaldab õpilasel paremini sisse elada mingi ajaloolise sündmuse olustikku, mõttemaailma, võimaldab siduda tervikuks erinevad faktid, mis muidu ei pruugi tekitada tervikut. Toimub nagu ajaloo sisse minemise protsess. Ajaloolised seigad saavad omamoodi elu sisse ja suurendavad õpilaste empaatiat, kaasatundmise võimet ja ka austust inimeste vastu, kes on olnud osakeseks meie ajaloost. 

Tegime ajarännakut Kohila moodi, see tähendab lavastasime Kohila ajalugu ja sidusime selle ajas rändamisega. Eesmärk oli väärikalt jõuda aastasse 1920, Tartu rahu aega. Tervikuks sidusime kõik laste ajastutruude mängudega ja  ajaloolise videoga.

Seega oli ajarännaku esimeses pildis situatsioon, kuidas lapsed vajasid kooli, kuid kooli ei olnud, teises pildis palus vallatalitaja Kohila mõisahärralt Luederilt luba kasutada mõisatöölise tuba, et alustada koolitööd. Kolmas pilt algas aastaga 1871, kui tuli teade, et Urgemäel saab kohe valmis päris oma koolimaja. Seejärel rändasime taas ajas 50 aastat ja jõudsime aastasse 1920, kus Urge koolimajas arutati selle üle, et koolimaja on vana ja kitsas ning loodeti samal aastal Tohisoo mõisa rekvireerimisele ja kooli käsutusse andmisele.

Vaatame, mida ajarändurid ise asjast arvasid?

Kuna paljudel oli ajarännak loov- või projektitöö, oli vaja rohkem osaleda kogu protsessis kui olla lihtsalt näitleja. Õpilaste koostöövõimekus paranes, sest koos tegutsesid 8., 10. ja 11. klassi õpilased. 

Marta, Kea, Enrico, Mihkli ja Danieli sõnul oli vahva ajarännakule eelnev protsess, sundimatu õhkkond proovides, väike situatsioonikoomika ja võimalus ise osaleda lavastusprotsessis oma ettepanekutega. Roometi sõnul andis asjale laiema vaate ka see, et tuli teha arvutusi, kui palju midagi maksab, pidada päevikut ja täita erinevaid dokumente.

Õpilased, kellel oli  eelnevalt olnud kartused esinemistega, said hirmust üle, sest üksteisele jagati pidevalt positiivset  ja abistavat tagasisidet ning lõplikuks esinemiseks ei olnud kellelgi eriti “närvi sees” – nii arvasid  Lisete, Ott, Georg, Deivid ja Enrico

Mis tegi aga ajarännaku kõige nauditavamaks oli, et iga osavõtja võttis tegevust kogu südame ja hingega. Mõeldi end täpselt sellesse aastasse ja eluollu, ehk prooviti pealtvaatajatele jätta mulje, et neid ümbritsebki tolle aja elu. 

Esinemise järgselt olid emotsioonid vaid positiivsed. Igaühel oli jagada midagi, mis oli jagamist väärt. Tekkis lausa mulje, et ajalooliste teemade õppetöö võiks toimuda aeg-ajalt läbi näidendite.  Saades tagasisidet põhikooli õpilastelt, kes olid publikuks, siis omandasid õpilased tarkused ja teadmised mitu korda efektiivsemalt. Tekkis tervikpilt nii kooli algusaastatest, videofilmi kaudu (Heigo ja Karl-Marten) Vabadussõjast ja Tartu rahule eelnenud ajast. 

Suurepärase terviku lõid ka koolilaste mängud erinevate piltide vahel ja ajastule sobiv muusika.

Tuleb välja, et õpilastele õpitu paremaks meeldejäämiseks on vaja rohkem faktidele juurde  emotsioone – just nagu ajarännak seda tegi. Võib isegi öelda, et niimoodi suureneb huvi ajalooliste teemade kohta laiemalt, tekivad seosed oma kodukandi ajaloo ja Euroopa ajaloo vahel ning protsess tõstab motivatsiooni õppida kodukandi koolis. 

Täname kõiki, kes aitasid ajarännaku õnnestumisele kaasa- Vaimar Ilumets, Jarek Riska, Marcus Hein, Maiko Abih, Eerik Laanmets, Lili Kesa, Kermo Kalda, Marliis Ojala, Margit Välk-Ader, Inga Otsa, Urve Hinn, Talvi Ainsar, Virve Õunapuu, kostüümilaenutus Nööp, MTÜ Punane Päike, MTÜ Kohila Turvakeskus, Õnne Rõõmus, Maidu Rõõmus, Priidu Rõõmus, Vaiko Eplik, Tago Holsting ja Ivar Aus. Meie suurim toetaja oli Kohila Gümnaasium. Aitäh!

Artikkel valmis koostöös ajarännakul osalejatega:  Georg Ader, Deivid Dorch, Mihkel Juhkam, Kea Kristiin Laanmets, Lisete Liiker, Marta Malva, Ott Kaarel Ojala, Enrico Pent, Karl-Marten Ranik, Daniel Leonardo Rodgers, Roomet Tulk, Heigo Soidla, õpetajad Nele Aus ja Ene Holsting.

Fotogalerii Ajarännak: Kohila kool 150 (03.02.2020) – Kaupo Oja

Videosalvestus ajarännakustkaamera Kermo Kalda, montaaž Karl-Marten Ranik