Kohila gümnaasiumis oli keskkonnanädal, mida korraldatakse 2004. aastast. Varasematel aastatel on keskkonnanädalal olnud kindel teema. 2009. aastal keskenduti mürale ja mullu tähistati keskkonnanädalaga Eesti looduskaitse 100. tegevusaastat. Sellel aastal, rahvusvahelisel metsa-aastal ja keemia-aastal, oli programm varasematega võrreldes mahukam. Kaheksandal keskkonnanädalal oli tähelepanu keskmes looduskaitse, keskkonnahoid ja jäätmete taaskasutamine.
Igal hommikul teise tunni algul oli temaatiline raadiosaade, kus räägiti keskkonnast, metsa-aastast, aasta puust ja linnust, partide toitmisest jne.
Võimla õppeklassis oli keskkonnaameti rändnäitus „Hoia, mida armastad!“. Näitus on valminud Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaasabil ja juhib tähelepanu meie looduse mitmekesisusele ja kaitsele. Väljapanek oli täis õpetlikke materjale ja mänge, andes mõtlemisainet looduskaitsest ja meie elukeskkonnast. Kümnel stendil olevad kirjutised ja fotod teavitavad, milleks loodust kaitsta ning mida, keda ja kuidas looduses kaitsta, kuidas looduses tegutseda jne. Kuue mängulise stendi abil sai otsida loomade kodusid, aidata loomi neid varitsevatest ohtudest mööda jne. Eriti algklasside õpilaste hulgas tekitasid need mängud uudishimu, õhinat ja mängurõõmu. Looduskaitseteemaline põrandamäng haaras aga paljud õpilased kauaks enda kütkesse.
Meie kodude mõju keskkonnale on märkimisväärne. Aeg-ajalt öeldakse, et mis silma alt ära, seda pole olemas. Aga metsas jalutades märkame prügi, mis on kodudest metsa toodud. Prügi rändab, aga ei kao. Keskkonnanädalal püüti õpilastele teadvustada, et tänapäeva üks tuntavamaid keskkonnaprobleeme on jäätmete hulga suurenemine. Ühe inimese kohta tekib jäätmeid peaaegu pool tonni aastas. Sellest suurt osa on võimalik taaskasutada, uueks tooteks muuta. Kümnendate klasside õpilased, kes tutvusid jäätmekäitlusfirma Ragn-Sells tegevusega, mõistsid, et jäätmete käitlemisest ja taaskasutamisest on saanud omaette majandusharu. Ragn-Sells ekspordib taaskasutatavaid materjale paljudesse riikidesse, kus jäätmed „putitatakse“ uuele elule.
Ringkäigul prügisorteerimisjaamades avanes Ragn-Sellsi müügijuhi Ülo Kasema kaasabil ja suurepärase giiditöö tulemusena majandusvaldkond, millest teadmised on napid. Tutvumiskäigul mõisteti, et kui muudame kas või veidi oma suhtumist prügisse ja sellega seotud igapäeva harjumusi, siis suudame säästa ja aidata loodust. Keskkonnasäästlikul ja majanduslikult otstarbekamal viisil saab elu- ja äritegevuse käigus tekkinud jäätmed muuta ohutuks, isegi väärtuseks, mis mõjub hästi keskkonnale ja ka meie tervisele. Õppekäigul veenduti, et jäätmete sorteerimine, käitlemine ja taastaaskasutusse suunamine on loodust kaitsev ja majanduslikult kasulik ettevõtmine. Paraku räägitakse sellest märksa rohkem, kui vajadusest ja võimalusest vähem prügi tekitada. Mida ja kuidas seda teha? Küllap on see järgmise keskkonnanädala teema. Vähemalt Ragn-Sellsis prügihunnikute keskel olles tekkis lootus, et edaspidi näeme rohkem keskkonnasäästlikumalt tegutsevaid Eestimaa inimesi ja looduses prügivabu kohti.
Õpilased otsustasid anda omapoolse väikese panuse jäätmete korduvkasutusse. Õpilasesindus kuulutas keskkonnanädalal välja kolm konkurssi. Materjalidest, mida ära visata soovitakse, paluti teha ehteid. Veel on koolikeskkonna disainikonkurss LoTe, et taaskasutatavate materjalide abil muuta kooliruumid põnevamaks, atraktiivsemaks ja õpilasesõbralikumaks. On ka vanapaberi kastide kujundamise konkurss.
Õpilasaktiiv tegi spetsiaalse kasti pudelite jaoks. Kogutud pudelite eest saadud raha annetatakse loomade varjupaigale. Bioloogia, geograafia ja füüsika õpetajad koguvad õpilaste abiga pudelikorke ja vanu teksapükse. Pudelikorke kasutatakse kabenuppudena ning kabelaud tehakse teise korruse koridori vanale koolilauale. Teksapükstest õmmeldakse niisugused taskud, milles saab klassis pliiatseid, joonlaudu jm hoida.
Algklasside õpilastele oli keskkonnamäng „Ferda sordib prügi“ ning nad said aulas jälgida keemia ja füüsika katseid ja ise neid teha. Kuuenda klassi õpilased mängisid pakendikasutusmängu. Tehti ka ise keskkonnanädala-teemalisi lauamänge. Loodusainete klassides oli karaoke, kus lauldi looduseteemalisi laule. Traditsiooniks on saanud loodusainete mälumäng, mille seekord võitis IX a klassi võistkond (Maris Evisalu, Laura Ruusmann ja Marianne Äkke). Teise koha võitis XII a klassi võistkond ( Tarmo Saage, Taavi Põld ja Thomas Torgo) ja kolmandaks jäi XI b klassi seltskond ( Karmen Kaljurand, Robert Jakobson ja Janno Tobi).
Kümnenda klassi õpilased vaatasid Tallinna Tehnikaülikooli muuseumis huvitavat näitust „Vulkaan – looja ja hävitaja“. Näituse koostamise ajendajaks oli dramaatiline Eyjafjallajökulli purse Istlandil. Väljapanek kajastab vulkaanide olevikku ja ajalugu ning tutvustab vulkaanilisest tegevusest tekkinud kivimeid. Kaheksanda keskkonnanädala lõpetas loeng abiturientidele Eestimaa looduskaitse olukorrast ja Eesti looduskaitse saja aastasest ajaloost.
Tegevusrohke, sisutihe ja inforikas keskkonnanädal õnnestus tänu õpetajate Edith Maasiku, Kirsti Solvaku ja Kadi Adleri ning huvijuhi Tiina Kandi ettevõtlikkusele ja suurepärasele juhtimisele. Erilised tänud kuuluvad algklasside õpetajatele. Ilma nende kaasabita on nii mahukat ettevõtmist raske korraldada. Väga initsiatiivikad ja tegusad olid Kohila gümnaasiumi Hageri klasside õpetajad Riina Annilo, Urve Hinn ja Kristel Vald, kes tegid õpilastega meisterdusringis plastpudelitest põnevaid ehteid ja mitmesugustest jäätmetest mänguasju ning kajastasid huvitavalt keskkonnanädalat Hageri klasside veebilehel.
Kooli praegused õpilasesinduse liikmed on juba pikemat aega silma paistnud oma aktiivsuse ja loomingulisuse poolest. Ka keskkonnanädala ettevalmistamisel ja läbiviimisel oli õpilasesinduse panus tähelepanuväärne. Ilma Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Kohila Keskkonnahariduse Keskuse abita oleks olnud seda õpilastele väga vajalikku projekti raske teostada.
Ants Tammar
Artikkel avaldati lühendatult ajalehes Nädaline 05.02.2011
