Kohila gümnaasiumi õpilased Janeli Orgmäe, Marianne Äkke ja Arvi Anderson esinesid oma uurimistöödega rahvusvahelisel õpilaste uurimistööde konverentsil Lätis Madonas.
12. novembril toimunud konverents oli kolme kooli, Madona riiklik gümnaasiumi, Vilniuse Fabijoniškiu kooli ja Kohila gümnaasiumi esimene ametlik ettevõtmine pärast aprillis sõlmitud koostöölepingut.
Konverentsi esimeses pooles kuulati üheksa õpilase ettekannet. Loosi tahtel esines esimesena Arvi Anderson, kes oli uurinud katku esinemist Hageri kihelkonnas. Marianne Äkke rääkis koolitranspordist ja tundidesse hilinemisest ning Janeli Orgmäe eesti keele lõpueksamist. Leedulaste koduloolistes uurimustöödes oli juttu koolivormist, moest ja riietumise stiilidest, oma kooli traditsioonidest, õpilasfirmadest, huvitegevusest, Leedu etnilisest kultuurist. Lätlased huvitusid müntidest, energiajookidest ja nende mõjust ning Jaapani popkultuurist ja animatsiooni ajaloost.
Konverentsi teine pool oli õpetajatele. Räägiti õpilaste uurimistööde tegemise korraldusest, juhendamisest, komisjoni tööst, kaitsmisest jne. Vilniuse Fabijoniškiu koolis on uurimistööde tegemine uus asi ja tööd referaatlikumad. Kõige kauem ehk kümme aastat on uurimistöid tehtud Kohila gümnaasiumis ning sellest tulenevalt ka kogemused suuremad. Viimasel kolmel aastal on Kohila õpilaste uurimistööde tase tõusnud ning on varasemaga võrreldes märksa akadeemilisemad ja sisukamad.
Õpetaja Ljudmilla Suvorova, kes juhib Kohila poolelt koostööprojekti, andis ülevaate uurimistööde tegemisest Kohila gümnaasiumis. Ettekanne tekitas elevust, diskussiooni ja palju küsimusi. Oldi meeldivalt üllatunud, et Kohila vallavalitsus toetab kooli rahaliselt uurimistööde tegemisel.
Madona riiklik gümnaasium ja Kohila gümnaasium on pälvinud konkurssidel häid tulemusi. Ka uurimustööde hindamise kriteeriumid on paljus sarnased, aga uurimistööde tegemise korralduses on mitmeid erinevusi. Kui meil on uurimistööde kaitsmiseks moodustatud alaline komisjon, siis Madonas moodustatakse igaks kaitsmiseks uus komisjon, kus on ka erinevate valdkondade spetsialistid väljastpoolt gümnaasiumi. Sellest tulenevalt ei kirjuta õpetajad uurimistööle retsensiooni, mida aga teevad Kohila õpetajad. Madona õpilased aga kirjutavad enne uurimuse alustamist töö projekti ja ajakava, et veenduda, kas õpilane on teema valikul ja tegemisel õigel teel. Kui Madona riikliku gümnaasiumi õpetajad juhendavad aastas kuni 20 tööd, siis Kohila õpetajatel on juhendatavaid märksa vähem ning nad saavad rohkem õpilaste töödesse süüvida. Madonas on uurimistööde tegemise kulg hästi jälgitav ja dokumenteeritud ning on ka eelkaitsmine.
Kohila gümnaasiumi direktori Raivo Heinaru arvates oli konverents ja sellele järgnenud arutelu väga vajalik ja kasulik. Kuna uues riiklikus õppekavas on tähtsustatud ja kohustuslikuks peetud uurimistöö tegemist, siis on teiste kogemused, arvamused ja ideed suure väärtusega. Õpilaste arvates tasuks uurimistööde konverents traditsiooniks muuta ning need võiksid toimuda eri riikides, sest see loob laiema suhtlemisvõimaluse.
Madonas räägiti ka edaspidisest koostööst. Järgmise aasta märtsis või aprillis on Kohilas kolme kooli korvpalli karikaturniir. Tähistatakse Vilniuse Fabijoniškiu kooli 20. sünnipäeva. Arutlusel oli võõrkeelte konkursi korraldamine, mille jooksul mängitakse ka muinasjutt, kus rollid esitatakse erinevates keeltes. Õpilaste arvates võiksid kolme kooli õpilasomavalitsused teha ühise ettevõtmise. Leiti, et 2-3 ühist ettevõtmist aastas on jõukohane ning hoiab koostöö erksana.
Ants Tammar
Artikkel avaldati lühendatult ajalehes Nädaline 16.11.2010
